|
|
Trampoliinvõimlemine on üks hilisematest Rahvusvahelise Võimlemisföderatsiooniga ühinenud aladest. FIT (Rahvusvaheline Trampoliinvõimlemise Liit – Federation Internationale de Trampoline) liitus FIG-ga
1. jaanuaril 1999, kuid maailmameistrivõistlusi on korraldatud alates 1964 aastast.
Eestis on harrastatud trampoliinvõimlemist (varasem nimetus batuudihüpped) eelmise sajandi kuuekümnendate ja kaheksakümnendate vahel. Trampoliinvõimlemise taassünd sai alguse 2004, kui korraldati esimesed Eesti taasiseseisvusaja võistlused noorte ja juunioride vanuseklassis Tartus. Jaanuaris 2005 korraldas EEVL esimese trampoliini algõpetuse koolituskursuse, mida juhendas UEG trampoliini tehnilise komitee president Erik Juhl Mogensen.
Võistlusmäärused
Koosneb kolmest erinevast alast: trampoliin, akrorada (tumbling) ja topelt minitrampett.
Trampoliin
 Trampoliinvõimlemise aladest ainult trampoliin üks neljast Olümpiamängude programmi kuuluvast võimlemisalast. Esimest korda oli trampoliin Olümpiamängudekavas aastal 2000 Sydneys.
Trampoliinis viiakse võistlusi läbi järgmistes võistluskategooriates:
üksikvõistlejad (naised / mehed)
sünkroonvõistlus (naispaar / meespaar)
Trampoliin koosneb metallraamist mõõtmetega 520 x 305 x 115 cm, nailonpaeltest (4 ja 6mm laiad) kootud võrgust mõõtmetega 426 x 213 cm, mis on kinnitatud metallraamile 120 terasvedruga. Vedrusid katavad turvapolstrid, selleks et ennetada vigastusi ning vältida võimlejate kukkumist vedrude vahele.
Võimlejate turvalisuse tõstmiseks, paigaldatakse trampoliini otstele spetsiaalsetele platvormidele turvamatid, mille mõõtmed on 300 x 200 x 20 cm. Trampoliin on nii võimas, et parimad võimlejad vajavad hüpete ohutuks sooritamiseks vähemalt 8 meetri kõrgust spordisaali, kuid eelistatud on 10 meetrit – see on peaaegu nagu lendamine!
Võistlus koosneb kolmest hüppesarjast: kaks sooritatakse eelvõistlustel, üks finaalis. Hüppesari peab näitama head kehavalitsemist, konstantset kõrgust ja korrektset stiili. Hüppesari koosneb 10-st elemendist, mida sooritatakse kõrgete hüpete seeriatena, kus iga elemendi sooritus lõpeb maandumisega kas jalgadele, kõhule või seljale.
Parimad meesvõimlejad sooritavad ühe kolmekordse salto ja kahekordseid saltosid mitmesuguste pööretega. Parimad naisvõimlejad sooritavad 10 kahekordset saltot pööretega või ilma.
Sünkroonvõistlus on tarmpoliinvõimlemise ilusaim ja atrakiivseim ala, kus kaks võimlejat üritavad sooritada kahel erineval trampoliinil ühesugust hüppesarja nii sünkroonselt kui võimalik. Tihtipeale näeb see välja kui liikumine peeglpildis.
Akrorada (tumbling )
 Akrobaatiline hüpperada on väga vana spordiala ning oli Olümpiamängude programmis juba aastal 1932.
Tänapäeval hüpatakse rajal, mille ehituslikeks elementideks on klaasfiibertorud, mis võimaldavad võimlejatel sooritada väga kiireid ja “plahvatuslikke” hüppesarju kahekordsete saltodega koos või ilma pööreteta.
Võistlusi viiakse läbi ainult üksikvõistlejatele (naised / mehed)
Koosneb hüppe- ja hoojooksurajast.
Hüpperada on 25 meetrit pikk ja 185 – 200cm lai ning maandumismatiga, mille miinimummõõtmed on 300 x 600 x 30 cm. Sellel on märgistatud maandumisala, mõõtmetega 200 x 300 cm. Hüpperada on valmistatud terasraamidest, millede külge on kinnitatud klaasfiibertorud ning kaetud spetsiaalse matiga (rajakattega).
Hoojooksurada on 10-11 meetrit pikk ja peaks olema hüpperajaga samal kõrgusel.
Selline hüpperada võimaldab võimlejatel sooritada hüppesarja 4-5 sekundi jooksul, mõnede elementide puhul kuni 4-5 meetri kõrgusel maapinnast.
Võistlus koosneb eelvõistlusest ja finaalist, kus mõlemas sooritatakse kaks kaheksast elemendist koosnevat hüppesarja. Hüppesari koosneb elementidest jalgadelt jalgadele või jalad-käed-jalad. Hüppesarjas peab näitama võimsust ja jõudu, kiirust ja rütmi. See tuleb sooritada hea stiitliga ja maandumisega maandumisalale.
Topelt minitrampett
 Võistlusi viiakse läbi ainult üksikvõistlejatele (naised / mehed). Topelt minitrampett (TMT) on noorim trampoliinvõimlemise ala ja on nendest kolmest kõige väiksem. Nagu nimetus ütleb, on TMT “kaks omavahel ühendatud minitrampoliini”. Võimlejad sooritavad kaks elementi TMT-l ja maanduvad maandumisalale. TMT esimest kaldega osa nimetatakse tõusvaks ja teist osa horisontaalseks.
Raam on umbes 2 meetrit lai ja 3,5 meetrit pikk, kõrgus 60 cm. Punutud nailonvõrk, mille paelade laius on 15mm, on kinnitatud raamile terasvedrudega.
Maandumine peab toimuma maandumismatile miinimummõõtmetega 300 x 600 x 30 cm, mille peale on selgelt märgistatud maandumisala mõõtmetega 200 x 300 cm.
Võistlus koosneb eelvõistlusest ja finaalist, kus sooritatakse kaks hüppesarja. Finaalis ei ole võimlejatel lubatud korrata eelvõistluse hüppesarjas sooritatud elemente. Hüpped tuleb sooritada piisavalt kõrged, stiilselt ja kontrollitud maandumisega maandumisalale.Hindamine
Kohtunikud
Võistlust hindavad peakohtuniku ja tema abi juhtimisel seitse kohtunikku individuaalvõistlustel ja üksteist kohtunikku sünkroonvõistlustel. Võimlejad saavad A-hinde sooritamise eest ja B-hinde raskusastmete eest. Viis kohtunikku hindavad sooritamiset, kaks kohtunikku raskusastmeid.
Sünkroonvõistlustel hindab neli kohtunikku sooritamist, kaks kohtunikku raskusastmeid ja kolm kohtunikku sünkroonsust.
Hindamine
Iga element omab väärtust 1,0 punkti. Kohtunik võib teha mahaarvamist elemendi vigadega sooritamise eest kuni 0,5 punkti ulatuses. Mahaarvamiste põhjuseks võivad olla kõrguse kaotus, vale kehaasend, pöidade mitte-sirutumine, jalgade sirutamise vale ajastus jne.
Peakohtunik otsustab, kui mitu elementi võib arvesse võtta ning samuti kui on tekkinud lisamahaarvamisi sammude eest pärast maandumist, kukkumise eest seljale, istesse või kõhule pärast maandumist, purvapolstri puudutamine jne.
Kui ühtegi elementi ei arvestatud, siis hinne on null, kui viis elementi arvestati, on hinne 5,0 punkti miinus peakohtuniku mahaarvamised. Maksimaalne sooritamise hinne perfektse sooritamise eest on 10,0 punkti kohtuniku kohta.
Sünkroon
Sünkroonsust hinnatakse sel juhul, kui kaks võimlejat maanduvad samaaegselt trampoliinile. Iga element omab väärtust maksimaalselt 1,0 punkti. Seda sel juhul, kui kaks võimlejat maanduvad absoluutselt sünkroonselt, ega ükski kohtunik ei tee mahaarvamisi kuni 0,5 punkti erineva maandumishetke eest.
Raskusastmed
Iga elemendi raskusastet kalkuleeritakse pöörete ja saltode arvu põhjal, kusjuures lisatakse boonus täissalto eest.
¼ salto
Boonus täissalto ees
½ pööre
|
Väärtus
0,1
0,1
0,1
|
Tavaline 360-630 kraadise pöörlemisega salto ilma pööreteta, mis on sooritatud upselt või sirgelt saab boonust 0,1 punkti.
Salto taha upselt
Salto ette poolpöördega upselt (Barani)
|
Väärtus
0,6
0,6
|
Mitmekordsed saltod 720 kraadise ja rohkema pöörlemisega, pöörete või ilma pööreteta, sooritatud upselt või sirgelt, premeeritakse boonusega 0,2 punkti.
Kahekordne taha upselt
Kolmekordne ette poolpöördega kägaras
Kolmekordne ette poolpöördega upselt
|
Väärtus
1,0
1,6
1,8
|
Hüppesarjas elemendid ei tohi korduda, korratud elemendile raskusastet ei arvestata.
Lõpliku hinde selgitamine
Viie sooritamise kohtunike hinnetest (A-hinded) kõrgeim ja madalaim hinne eemaldatakse, kolm keskmist hinnet summeeritakse ja see summa on esimese hüppesarja hinne. Teist hüppesarja hinnatakse nagu esimest ja sooritamise hindele lisatakse raskusastmete kohtunike hinne (B-hinne), nende summa on võistleja teise hüppesarja lõpphinne.
Eelvõistluste hinne on kahe eelvõistluste hüppesarja hinnete summa.
Uudised
Spordiklubi Piruetas V rahvusvaheline turniir 2011 Leedus
Leedus, Visaginases, toimus kahepäevane SK Piruetas rahvusvaheline turniir, kus Eestit esindas 7-liikmeline delegatsioon ( 5 võimlejat, treener ja kohtunik). Võistlustel osales võimlejaid viiest riigist - Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt ja Valgevenest. Turniiril peeti nii tramploniini kui ka tumblingu võistlust.
Eesti võimlejad osalesid üksnes trampoliinis, kus võistlejaid oli kokku üle 60. U11-s võistlev Krete Kaasik (Paide Võimlemiskool) sai 5. osaleja hulgas 4. koha. U-11 poiste arvestuses võistlev Siim Langel (SK Biomechanics Group) sai 9. koha (kokku 11 võistlejat), alla jäi üksnes kombinatsiooni kerguse tõttu. Kõikides vanusegruppides oli konkurents osavõtjate arvukuse tõttu väga tihe. Finaalikoha kindlustasid endale: Kermo Lukas (SK Biomechanics Group), U11 vanuseklassis 6. koht 16st, Tuuli Maarja Põldma (SK Biomechanics Group), U14 vanuseklassis 5. koht 11st ja Kersti Joala (SK Biomechanics Group), U14 vanuseklassis 6. koht 11st.
Frivolten Cup 2011 Rootsis Herrljunga’s
Selle hooaja viimane võistlus, Frivolten Cup 2011, toimus Rootsis, Herrljunga’s 3.- 4. juunil, kus Eestit esindasid 4 SK Biomechanics Group võimlejat.
Neljapäeval, 2. juunil, algasid treeningud ning reedel toimusid eelvoorud, mis olid sel korral meie põhivõistluseks. U12 vanuses tuli Ott Langel 21-le (34st võistlejast) ja Kermo Lukas 14-le kohale (34st võistlejast), kusjuures Kermo sooritas oma uue raskema kombinatsiooni, mida proovis võistlustel esimest korda alles eelmisel nädalal.
Meie võistlejad võtsid samuti osa DMT võistlusest (lisainfoks - DMT’d ei harrastata ei Eestis ega ka kuskil Baltikumis). Ott võistles selles esimest korda. Kermol on veidike rohkem kogemust olnud ja seda tõestas ka finaalikoha tagamine, kus saavutas 5. koha (11st võistlejast). Tüdrukutest hüppas U12 vanusklassis Mirjam Pirn, kes sai 31. koha (37st) ja U14’s hüppas Madli Hiob, kes sai 35. koha (42st võistlejast).
Võistlustel oli konkurents väga tihe. Kohal oli üle 300 osaleja, umbest 16. riigist, sh näiteks Kanadast, USA’st, Argentiinast ja Kazahstanist. Laupäeva hommikul võistlesid juuniorid ja seeniorid, kelle seas Eestist kahjuks hetkel esindajaid välja pole panna.Kalender 2011
12.11. Tartu lahtised KV
Tartu
17. – 20.11. 28-ndad MM-võistlused
Birmingham/GBR
22. – 25.11. Age Group Competition
Birmingham/GBR
|
|
