ILUVÕIMLEMINE

• Ajalugu
• Eesti meistrid iluvõimlemises 1949-2008
• Iluvõimlemisvahendid
• Võistlusmäärused
• Hindamine
• Uudised
• Kalender 2012

Ajalugu

Iluvõimlemine on spordiala, kus elegantsus ja liigutuste täpsus on valatud justkui kunstiteosesse. See on spordiala, millega reeglina tegelevad ainult naised. 

Iluvõimlemine sai alguse Saksamaalt 1920. aastal -  algul vabavõimlemisena, kuid järk-järgult võeti kasutusele ka võimlemisvahendid, milleks olid  pall, kurikad, hüpits ja tamburiin.

Uue tõuke sai  võimlemisliikumine  1922 aastal Berliinis toimunud konverentsil „Esteetiline keha liikumine“, kus H.Medau (meesterahvas) tegi esimesed katsed võimlemise süstematiseerimisel  ning hakkas õpetama võimlejaid (naisi) läbi vahendiga kavade.

1929. aastal asutati Berliinis Medau Kool, kus hakati õpetama uusi ala liidreid ja võimlemist hakati kutsuma „modernseks võimlemiseks“. 

Iluvõimlemine kui võistlusspordiala sai alguse endisest Nõukogude Liidus. 1949. aastal toimusid esimesed NSVL meistrivõistlused, kus ala nimetuseks sai kunstiline võimlemine.

1951. aastal loodi uus rahvusvaheline modernse võimlemise föderatsioon.

1952. aastal alustasid paljud Euroopa riigid võistluste korraldamisega.

1954. aastal võeti võimlemisvahenditena kasutusele hüpits, rõngas, pall ja lint. Kurikad lisati hiljem. Töötati välja vabakava reeglid, mille alusel oli võimalik õppida põhilisi  võimlemiselemente.

1961. aastal ühineti  Rahvusvahelise Võimlemisföderatsiooniga (FIG) ja 1963.aastal  korraldati ka esimesed maailmameistrivõistlused Ungaris, Budapestis. 1967.a. lülitati võistlusprogrammi ka rühmkavad.

1984. aastal Los Angeleses sai iluvõimlemisest olümpiaala, kus osalesid ainult individuaalvõistlejad

1996. aastal Atlantas osalesid olümpial ka esmakordselt iluvõimlemise rühmad.

Eesti meistrid iluvõimlemises 1949-2008

Võimlemisvahendid

Iluvõimlemise individuaalvõistlustel kasutatakse 5 erinevat võimlemisvahendit. Need on: hüpits, rõngas, kurikas, pall ja lint. Iluvõimlemise rühmad võistlevad kahe vahendiga kavaga. Ühes kavas kasutatakse viis sarnast vahendit (nt. 5 linti) ja teises kavas 3+2 vahendit (nt.2 palli ja 3 rõngast).

1. Hüpitsat kasutatakse põhiliselt hüppevahendina. Sellega sooritatakse kõrgeid viskeid, otsa lahtilaskmisi, ümber keha põimimisi ja hüplemisi. Hüpits on valmistatud sünteetilisest materjalist ja pikkus  vastab võimleja kasvule.
2. Rõngaga  sooritatakse dünaamilisi liigutusi, mida pole võimalik teiste vahenditega. Kavasse kuuluvad erinevates tasapindades kõrged ja madalad visked, rõnga veeretamine mööda keha ja mööda maad, tiirutamine, kaheksad ja läbihüpped. Vahendit peab nii parema kui ka vasaku käega kasutama  võrdselt. Rõngas on tehtud puust või plastist.Rõnga diameeter on 80-90 cm ja ta peab kaaluma vähemalt 300 grammi.
3. Pall  on põrgatuse, visete ja veerete vahend. Palliga sooritatakse kõrgeid ja madalaid viskeid ning põrgatusi, teda veeretatakse kehal ja põrandal. Pall on dünaamiline vahend, mis kava jooksul ei tohi olla staatikas. Pall on tehtud tehiskummist, tema läbimõõt 18-20 cm ja miinimumkaal 400 grammi.
4. Linti  kasutades peab võimleja hoidma selle kogu aeg liikumises, joonistama spiraale, sik-sakke, ringe ja kaheksaid ning tegema väikeseid lahtilaskmisi ja suuri viskeid. Samas peab võimleja sooritama kohustuslikke elemente, mis vastavad lindi spetsiifikale. Lint on valmistatud satäänist või mõnest muust kergest riidematerjalist. Lindikepp on tehtud bambusest, plastist või fiiberklaasist. Lindi miinimumpikkus on 6 meetrit, kaal vaid 35 grammi. Lindikepi pikkus 50-60 cm. Lint ja kepp kinnitatakse omavahel karabiiniga. Viimasel ajal kasutatakse ka nöörist punutud peenikest köit, sest karabiinid purunevad väga kergelt.
5. Kurikaid  kasutatakse paaris, s.t. võimlejal on käes kaks kurikat, mis peavad terve kava vältel olema liikumises. Kurikatega sooritatakse “veskeid”, žongleeritakse, tehakse väikesi ja suuri viskeid nii ühe- kui ka kahekaupa.  Kurikad on valmistatud puust, plastist või kummist. Nende pikkus on 40-50 cm, kurikapea diameeter maksimaalselt 3 cm ja ühe kurika miinimumkaal 150 grammi.

Võistlusmäärused.

 Individuaalvõistlustel kasutatakse viit võimlemisvahendit - rõngas, pall, kurikas, hüpits ja lint. Iluvõimlemisrühmad võistlevad kahe kavaga. Ühes kavas kasutatakse 5 linti ja teine kava sooritatakse 2 palli  ja 3 rõngaga.

Aastatel 2009 - 2012 on  individuaalvõistlustel võistlusvahenditeks hüpits, rõngas, pall ja lint. Rühmkavades on ühes kavas vahenditeks  5 hüpitsat ja teises 2 paari kurikaid ning 3 rõngast.
 
Individuaalvõistlejatel on kava pikkuseks 1.15 kuni 1.30 min., rühmkava pikkuseks on 2.15 kuni 2.30 min. Võisteldakse muusika saatel. Kasutada võib mitmekülgset instrumentaalmuusikat ja lauluga muusikat, kuid muusikapala sees ei tohi olla sõnu, võib olla vaid ümin.

Võistluskostüümid on tänapäeval värvilised ja säravad. Varem ei võinud kasutada litreid ja sädelevaid kivikesi,  nüüd on see kõik lubatud. Kasutada võib pikki ja lühikesi kostüüme, lisaks on lubatud kasutada ka lühikesi seelikuid. Ka võimlemisvahendeid võib katta erinevate läikivate teipidega, kaasa arvatud kuldne, hõbedane ja neoonvärv, mis varem olid keelatud.

Võimlejate kavad koosnevad kehaelementidest ning vahendi käsitsemise elementidest.
Kehaelemendiks loetakse hüppeid, pöördeid, tasakaalu- ja painduvuselemente. Kehaelemente võib kavas olla 12. Vahendi käsitsemise elementideks loetakse viskeid, lahtilaskmisi, veereid, läbihüppeid, eri kehaosadel tiirutamisi, põrgatusi jms.

Hüpitsakava koosneb 12st kehaelemendist. Nendest  8 peavad olema hüpped, ülejäänud 5 elementi  võib võimleja ise  valida. 

Rõngakava koosneb 12-st kehaelemendist. Need peavad olema hüpped, pöörded,  tasakaalud ja painduvuselemendid, mis võiksid olla arvult proportsionaalselt jaotatud. Vahendi käsitsemisel on  olulised eritasapinnalised visked nii käega kui erinevate kehaosadega, rõnga tiirutamine käes ja erinevatel kehaosadel, rõnga veeretamine erinevatel kehaosadel ja põrandal. Rõngaga tuleb sooritada elemente võrdselt nii parema kui ka vasaku käega.

Pallikava koosneb 12st kehaelemendist. Nendest 8 peavad olema painduvuselemendid. Ülejäänud 5 elementi võib võimleja ise vabalt valida. Vahendi käsitsemisel on oluline, et pall oleks pidevas liikumises. Kui element sooritatakse palli staatilislt käes hoides, siis see element ei kuulu hindamisele. Vahend peab olema koguaeg liikumises. Palliga sooritatakse erinevaid viskeid ja püüdeid nii käega kui ka teiste kehaosadega (nt. jalaga), veereid kehal ja põrandal, põrgatusi, balansseerimisi, kaheksaid, hooge jms. Ka palli puhul on oluline sooritada elemente võrdselt nii parema kui ka vasaku käega.

Kurikakava koosneb 12st kehaelemendist.on üks raskemaid, sest võimleja kasutab korraga kahte vahendit, mis peavad olema pidevas liikumises. Kava peab olema 8 tasakaalu elementi. Tähtis on hoida kurikad pidevas liikumises. Kuna kurikaid on kaks, siis on võimalik visata üht kurikat või kahte kurikat korraga. Kahe kurika viskamise eest on võimalik saada paremaid hindeid.

Lint koosneb 12st kehaelemendist. Lint on vahend, mida on kõige kaunim vaadata. Lindi kava koostamisel tuleb arvestada, et lint on pöörete vahend ja sellest tulenevalt peab kava olema 8 pööretet ehk tuuri. Lindi pikkuse tõttu (6 m) on lindikava sooritada üsna raske. Vahendiga on vaja sooritada spiraale, sik-sakke, erinevaid kaheksaid, lahtilaskmisi, viskeid, tagasitõmbega viskeid jm. Vahendi liikumine peab olema seotud kehaelementidega. Lint peab olema kava jooksul võrdselt paremas ja vasakus käes.

Rühmkava
Kava koosneb 12-st kehaelemendist. Rühmkavas sooritatakse 5  vahendi vahetust (nt. lindi vise partnerile). Rühmas on tähtis sooritada elemendid üheaegselt või kaanonina. Lisapunkte saab riski eest,  huvitava vahendikäsitsuse eest ja võimlejate vahelise koostöö eest. Rühmkava nõuab võimlejalt täpsust, vastupidavust ja head vahendikäsitsust.

Võistlusvahendid 2009 - 2012 leiad siit

Vahendid ja elementide nõuded 2010.a. (A ja B grupp) leiad siit 

Vahendid ja elementide nõuded 2011.a. (A ja B grupp) leiad siit

EEVL iluvõimlemise vanusklassid ja vahendid 2010.a. leiad siit

EEVL iluvõimlemise vanusklassid ja vahendid 2011.a. leiad siit

FIG iluvõimlemise võistlusmäärused 2009-2012 (vene keeles) leiad siit

Hindamine

Kavasid hindavad kolm kohtunike brigaadi, seega sünnib hinne 12 kohtuniku (D1 ja D2 brigaadides 2 kohtuniku ja teistes 4 kohtuniku) koostööna.
Lisaks on kaks piirikohtunikku, kes jälgivad võimlejate  võistlusväljaku (13x13 m) piiri ületamisi. Kui võimleja ületab väljaku piire, võetakse 0,2 punkti maha. Kui võimleja ületab piiri koos põrandat puudutava vahendiga, siis arvatakse hindest maha 0,4 punkti.

• üks brigaad hindab kava elementide tehnilist täitmist (D1-Difficulty )
  Maksimaalseks hindeks võib  olla 10,0 punkti kokku
• teine brigaad hindab kava artistlikku külge (A- artistics value)
  (vahendi käsitsus – max /,0 p, kompositsioon – max 2,0 p ja muusika ning kava sobivus – max 1,0 p)
  Maksimaalseks hindeks võib olla 10,0 punkti kokku
• kolmas brigaad hindab kava tehnilist sooritust (EX – execution),
  maksimaalseks hindeks võib olla 10,0 punkti kokku

Seega:

D -   max  A  -  max  EX  -  max

10,0 p 10,0 p 10,0 p

Maksimaalseks hindeks võib kava eest saada  20,0 punkti ((D1+D2)/2 +A+ EX). Praktikas seda pole juhtunud. Niisugune hindamissüsteem on kasutusel 2009.aastast.

Põhilised mahaarvamised  tehakse järgmiste vigade tõttu:

• vahend kukub maha
• vahend ei ole pidevas liikumises
• vahendi vale käsitsus (nt. pall on surutud vastu rannet)
• elementide ebakorrektne täitmine (nt. hüppel puudub amplituud või pöördel pole nõutud  ringide arv täis)
• hüppelt maandumine raske
• tasakaaluelemendi ajal vahend ei tööta
• tasakaalukaotus
• tasakaalu kaotus kombinatsioonide ajal
• pöiad ei ole sirutatud
• vaba käsi (ilma vahendita käsi) on tegevuseta
• muusika ja kompositsioon ei moodusta ühtset tervikut
• iga sooritatava kava kohta peab kohtunike jaoks täitma vastavad blanketid kavade kirjeldustega. Eksimuseks loetakse see, kui võimleja arvestatud punktid ei ühti kohtunike arvestatud punktidega (suurusvahe 1,5p), siis võetakse üldhindest 0,5 p maha.

Uudised

Eesti iluvõimleja Karina Jerõgina rahvusvahelises tippkonkurentsis.

Nädalavahetusel (20., 21. veebruaril 2010a.) toimus Moskvas iluvõimlemise Grand Prix raames rahvusvaheline juunioride turniir.
Väga tugevas konkurentsis (48 osavõtjat 24-lt maalt) saavutas Võimlemisklubi Piruett võimleja- LARISSA GORBUNOVA õpilane,  KARINA JERÕGINA  rõngakava finaalis  kõrge 4. koha  ja hüpitsakava finaalis tähelepanuväärse 5.koha.
Mitmevõistluses saavutas Karina Jerõgina tubli 11. koha.

Lootuste KV finaal 2009 

23.-24.mail 2009 toimus  Tartus, A. Le Coq Spordimajas EEVL 2009 aasta Lootuste KV finaalvõistlus.
Eelvõistlustel, märtsi ja aprillikuus  osales ligi 400 võimlejat mini, laste, noorte ja juunioriklassis. Finaali pääses igast vanusgrupist 10 paremat Eesti võimlejat kahe etapi kokkuvõttes. Finaalvõistlused peeti üksikalades. Iga vanusgrupi alade parimaid autasustati karika ja diplomiga.

Finaalvõistlusteks olid noored iluvõimlemislootused tõsiselt valmistunud. Hooaja lõpuks olid kavade esitused julgemad ja emotsionaalsemad, kui hooaja keskel. Finalistid olid mõne kuuga omandanud uued kavad, mis on koostatud 2009-2012 olümpiatsükli võistlusmääruste järgi.
Finaalvõistluste kahest päevast on võimalik tellida DVD!
Info ja tellimine mv.videos@gmail.com  (5119007 Einar)

Võistlustulemused Lootuste KV 2009 finaalvõistlustest leiad siit:
http://www.vkjanika.ee/?page=5&id=878

Kokkuvõte  põhivõistlusest (A grupid)
Juunioriklassi vanemas vanusgrupis võitis neli esikohta 2010 aasta juunioride EM-iks valmistuv Mari-Liis Siimon (SK Kotree). Viktoria Bogdanova (VK Janika) võitis kolm hõbemedalit ja ühe pronksi. Nädala alguses iluvõimlemise rühmkavade Bakuu EM-ilt naasnud Evelin Mutli (VK Janika) võitis kaks pronksi ja ühe hõbeda ning Olga Bogdanova (VK Janika) võitis pronksmedali palliharjutuses.
Juunioriklassi nooremas vanusgrupis võitis neli kulda 2010 aasta juunioride EM-iks valmistuv Karina Jerõgina (VK Piruett/SK Velar).

Noorteklass A grupp 1997 aastal sündinud tütarlaste konkurentsis võitis kolm esikohta (rõnga, palli ja kurikaharjutuses) VK Janika võimleja Carmel Kallemaa. Kolm hõbemedalit võitis SK Kotree võimleja Jana Škljarova. Rõngaharjutuse pronks läks Marylin Berendsile (VK Janika) ja kurika ning palliharjutuse pronks Erika Golubevale (SK Kotree). Lindiharjutuses võistles vaid neli võimlejat. Esimene Jana Škljarova, teine Erika Golubeva ja kolmas Maria Bedjuhhova (Narva PSK).
Noorteklass A grupp 1998 aastal sündinud tütarlaste rõnga, palli ja kurikaharjutuse medalid jagati VK Piruett/SK Velar, VK Janika ja SK Kotree võimlejate vahel. Rõngaharjutuse võitis Olga Taranenko (VK Piruett/SK Velar), teise koha  saavutas Diana Doman (SK Kotree) ja kolmanda koha Tatjana Tshaban (VK Janika, treener Irina Em). Palliharjutuse kuld läks taas O.Taranenkole, hõbe T.Tshabanile ja pronks A.-M.Laiusele (SK Kotree). Kurikaharjutuse võit läka Tatjana Tshabanile. Lindikavas võistles vaid kolm võimlejat ja paremusjärjestus oli järgmine - Jevgenia Kuznetsova (Narva), Vladislava Krivonosenko (Narva) ja Zenja Aleksandrova (SK Triumf).

Lasteklass A grupp 2000 sündinud tütarlaste võistluse vabaharjutuse võitis Anete Aunbaum (VK Janika), teise koha saavutas Vasilina Kuksova (SK Kotree) ja kolmanda koha Marian Kandimaa (VK Janika). Palliharjutuse võitis taas Anete Aunbaum, Marian Kandimaa ja Aleksandra Puzõrjova (VK Janika) ees. Hüpitsakava esikolmikusse kuulusid Aleksandra Puzõrjova, Ksenja Panova (Narva) ja Anete Aunbaum. Rõngaharjutuse võitis Vasilina Kuksova, Aleksandra Puzõrjova ja Anete Aunbaumi ees.
Lasteklass A grupp 1999 aastal sündinud võimlejate vabaharjutuse esikoht läks üllatuslikult Laurabell Kabritsale Spordiklubist Kotree. Hooaja vältel vabaharjutuses juhtpositsioonil olnud Anna Kovalenko (SK Kotree) saavutas teise koha ja kolmandale kohale tuli Brigitta Nõmmsalu (VK Janika).  Rõngaharjutuse võitis oodatult Anna Kovalenko, Laurabell Kabritsa ees, kolmandaks jäi Brigitta Nõmmsalu. Hüpitsaharjutuse parimad - Anna Kovalenko, Laurabell Kabrits ja Maria Düna (Narva PSK/Fouette). Palliharjutuse võitis taas Anna Kovalenko, teine vaid 0,05 punktise kaotusega Laurabell Kabrits ja kolmas aasta jooksul suure arenguhüppe teinud VK Janika võimleja Hanna-Liis Schütz (treener Kai Tanni)

Miniklass A grupp 2002 sündinud tütarlaste vaba ja hüpitsaharjutuse kolmikvõit kuulus VK Janika võimlejatele. Vabaharjututse võitis Tartus, treener Natalja Smutnaja käe all treeniv Karolina Samasev, hõbedase karika võitis tallinnlanna Lore Isabel Alender ja kolmanda koha saavutas Olga Zubar. Hüpitsaharjutuse esikolmik - Karolina Samasev, Olga Zubar ja Ksenja Kisljakova. Rõngaharjutuse võitis VK Janika võimleja Veronika Schmidt, teise koha saavutas Olga Zubar ja kolmanda koha narvalanna Jevgenia Seletskaja.
Miniklass A grupp 2001 sündinud tütarlaste vabaharjutuses saavutas ülekaaluka võidu tartlanna, VK Janika parim miniklassi võimleja Liisbeth Teemaa. Teise koha võitis Katrin-Lisa Laius (SK Kotree) ja kolmanda koha Anabel Ainsoo (VK Janika).
Rõngaharjutuse kulla võitis taas Liisbeth Teemaa, Katrin-Lisa Laiuse ja Jelena Balkina (Narva PSK/Fouette) ees. Hüpitsaharjutuse esikolmik - Jelena Balkina, Diana Batarina ja Marika Fjodorova (kõik Narva PSK/Fouette)

Lootuste KV finaalvõistlustelt võidetud karikad:
                                           A grupp        B grupp
VK Janika                            38              10
SK Kotree                            29               1
VK Piruett/SK Velar            12
Narva PSK/Fouette            10               1
SK Triumf                              1
Viljandi SK/VK Meetrum                       4
VK Piruett                                                4
VK Excite Dance                                    3
Sillamäe SK Kalev                                1

 

MISS VALENTINE 2009

Tartus toimunud 15.-l rahvusvahelisel võimlemisturniiril sai publik kaasa elada 17 riigi võimlejatele, kes esitasid esmakordselt uute võistlusmääruste järgi uusi ja põnevaid võistluskavu. 

Foto: Sille Annuk

Võimlejate etteastetes  võis näha palju õnnestumisi ja ka mitmeid vahendikaotusi riskielementidel.
Kaheksateistkümne aastane olümpiavõitja Eugenja Kanaeva astus esimesel päeval üles rõngaharjutuses, mille ta sooritas ilma märgatavate vigadeta, kuid ise ta oma sooritusega rahule ei jäänud. " Ma pean veel palju, palju treenima ja lihvima uut programmi, kuid Miss Valentine turniir on väga heaks proovistardiks enne tiitlivõistlusi ja kindlasti on hea, kui kohtunikud saavad juba enne suurstarte korra minu kavu näha ja hinnata ," ütles Eugenja Kanaeva.
Olümpiavõitja jättis hüpitsakava vahele, sest kergelt traumeeritud jalg ei lubanud tavalisel saalipõrandal sooritada suuri hüppeid. Reeglina on iluvõimlemises sportlaste tervist säästvatel põhjusel nii treeningutel kui ka võistlustel kasutusel vaiba alune pehmendus alus, mida Eestis ei ole. 

Esimese päeva suurimaks üllatajaks oli Venemaa juunioride rahvuskoondise lindikava sooritus, kus 5 võimlejat esitasid väga tempoka ja ülimalt keerulise ning raske lindikava. Küsimusele, et kuidas on võimalik sellist kava selgeks õppida ja puhtalt sooritada ütlesid tüdrukud nagu ühest suust , "meil on väga head treenerid aga me ei tea ise ka , kuidas me sellega hakkama saime."
Eesti juunioride iluvõimlemiskoondis sooritas oma kava ülimalt emotsionaalselt ja ilma suuremate viperusteta, lõpetades esimese päeva neljandana Venemaa, Valgevene ja Azerbaidžaani järel. Eesti koondise uue kava autor on Bulgaaria-Azerbaidžaani rahvuskoondise treener Mariana Vasileva.

Foto: Are Tralla

Võistluste teisel päeval võitis Eugenja Kanaeva palli ja lindiharjutuse.
ETV Sport:
http://sport.err.ee/index.php?0&popup=video&id=7428

Eesti esivõimleja Jana Lukjanova sooritas raske palliharjutuse ilma suuremate apsudeta, lindikavas oli üks vahendikaotus. Jana Lukjanova pärjati teistkordselt Miss Valentine tiitliga.

Eesti juunioride iluvõimlemiskoondis lõpetas tihedas konkurentsis võistluse igati tubli neljanda kohaga. Teisel  võistluspäeval tegi rühm mõned vead, kuid kava üldesitus oli hea.

Kauneima kohtuniku tiitli pälvis esmakordselt Eesti kohtunik. Miss kohtunikuks valiti endine võimleja Anna-Liisa Parm (VK Janika). Minimissi tiitel läks Valgevenesse Katjarina Zhyrmontile.

Miss Valentine 2009 tulemused:
http://www.vkjanika.ee/?page=11&id=809

Galerii Autasustamiselt (Are Tralla):
http://www.vkjanika.ee/?page=7

IRINA KIKKAS SAAVUTAS PEKINGI OLÜMPIAMÄNGUDEL 20.KOHA

44-kordse Eesti meistri Irina Kikkase olümpiadebüüt iluvõimlemise individuaalses mitmevõistluses andis 24 osaleja seas 62,775 punktiga 20. koha.

Esimese võistluspäeva järel oli Eesti iluvõimlemise esinumber samuti 20. kohal. Harjutuses hüpitsaga teenis Kikkas 15,650 punkti (20.tulemus) ja oma trumpalal rõngaharjutuses vaid 15,225 punkti (21.tulemus). Kurikakava eest sai I.Kikkas kohtunikelt kolme esimese harjutuse peale parima hinde 15,700.

Neljast mitmevõistluse vahendikavast õnnestus kõige paremini teise harjutusena esitatud lindikava hindega 16,200 punkti. Tulemuseks üldises paremusjärjestuses 14. koht.

24-aastane Irina usub, et nelja aasta pärast Lononis teda ei näe. "Ma arvan, et see nüüd on minu viimane aasta."

Iluvõimlemise olümpiakuld läks Venemaale. 75,500 punktiga tuli esikohale Jevgenija Kanajeva, kes saavutas kõrgeima hinde kõigis neljas harjutuses.
Sellel aastal juba ka individuaalseks Euroopa meistriks tulnud Kanajevale järgnesid Inna Žukova Valgevenest 71,925 ning valitsev maailmameister Anna Bessonova Ukrainast 71,875 punktiga. Viimane võitis individuaalse pronksmedali ka Ateena OM-il.
Eelvõistluse parima tulemuse teinud venelanna, 2005. aasta maailmameister Olga Kapranova jäi neljandaks.

Tulemused leiad siit

Vaata lisaks: www.postimees.ee
                         ERR SPORT

Foto: Sille Annuk /SCANPIX

Foto: AFP /SCANPIX

Kalender 2011

12.11.                                      Eesti KV iluvõimlemises                                              
Tallinn

17. - 18.12                               VK Janika lahtine jõuluturniir ilu- ja rühmvõimlemises
Tartu