sportakrobaatika

Sportakrobaatika on dünaamiline ja vaatemänguline spordiala, mida harrastavad nii naised kui ka mehed. See spordiala arendab jõudu, vastupidavust, koordinatsiooni, painduvust ja julgust. Harjutusi sooritatakse koos muusikaga, et saavutada keha liikumise suuremat väljendusrikkust.

Sportakrobaatika õpetab kehavalitsemise oskust erinevate akrobaatiliste elementide sooritamisel nii matil kui ka õhus. Seepärast on see spordiala kaasatud muu hulgas ka lendurite, kosmonautide ja langevarjuhüppajate treeningprogrammi.

Ajalugu

Akrobaatikal on pikk ja iidne ajalugu. Siiski ei loetud akrobaatikat kuni kaasajani võistlusspordiks.

Peale sportakrobaatika spordialana kasutusele võtmist Nõukogude Liidus 1939. aastal, hakati ala kui võistlussporti arendama ka Saksamaal, Hiinas, Poolas ja Bulgaarias.
Esimene võistlus peeti Varssavis, oktoobris 1957. aastal, kus osalesid võistkonnad Nõukogude Liidust, Bulgaariast, Poolast ja Ida-Saksamaalt. Esimesed Euroopa Meistrivõistlused peeti Riias 1978. aastal.

Rahvusvaheline Sportakrobaatika Föderatsioon (International Federation of Sports Acrobatics/IFSA) loodi 10 liikmesriigiga Moskvas 1973. aastal. Koos reeglite ja määruste koostamisega, võistlus- ja hindamisjuhendite loomisega, hakkas ala rahvusvaheline tuntus kasvama. Rahvusvahelise Võimlemisliiduga (FIG) liitumise ajaks 1998. aastal, olid Rahvusvahelise Sportakrobaatika Föderatsiooniga liitunud 54 riiki. ROK-i tunnustuse pälvis IFSA 1984. aastal, 1994. aastal loodi aga 27 liikmesföderatsiooniga - Euroopa Sportakrobaatika Föderatsioon (European Sports Acrobatics Federation/ EUROSAF). Peale IFSA liitumist FIG’ga oli loomulik, et ka EUROSAF otsis tunnustust Euroopa Võimlemisliidu (UEG) juures ning liitus sellega jaanuaris 2000. aastal.

 

Võistlusmäärused

Sportakrobaatika koreograafiaga põimitud võistluskavad sooritatakse standardsel võimlemisplatsil (12 m x 12 m). 

 

Eestis toimuvatel sportakrobaatika võistlustel võisteldakse järgmistes võistlusklassides:
• Miniklassis A grupis  ja B grupis,
• Lasteklassis,
• Noorteklassis,
• Juunioriklassis (11-16, 12-18 ja 13-19 aastased),
• Meistriklassis (15 aastased ja vanemad).

Rahvusvahelistel sportakrobaatikavõistlustel võisteldakse järgmistes võistlusklassides:


• Juunioriklass 11-16, 12-18 ja 13-19 -aastased võistlejad

• Meistriklass, vähemalt 15-aastased võistlejad 
                                         
Sportakrobaatikas võisteldakse järgmistes kategooriates:
 • Naiste paar
 • Meeste paar
 • Segapaar
 • Naiste rühm (kolmik)
 • Meeste rühm (nelik)

Sportakrobaatika võistlustel sooritatakse kolm erinevat võistluskava:
 • Tasakaalukava
 • Tempokava
 • Kombineeritud kava


Kõik sportlased võtavad osa kvalifikatsioonivõistlustest, sooritades tasakaalu- ja tempokava. Finaalis sooritatakse vaid kombineeritud harjutus.
 
Kava kompositsioon
Igas kavas tuleb sooritada nõutav arv elemente, mis võetakse elementide raskusväärtuse tabelitest. Kavas peab olema sooritatud kindel arv paari-/rühmaelemente, lubatud on lisada individuaalseid elemente.


Tasakaalukavad
Tasakaaluharjutusega demonstreeritakse jõudu, tasakaalu,  painduvust ja osavust. Kogu elemendi vältel on kaks või enam partnerit kontaktis. Element võib olla nii staatiline püsi kui ka ühest staatilisest püsist üleminek teisele. Paarid peavad tasakaalukavas sooritama vähemalt 5 paarielementi. Rühmad peavad tasakaalukavas sooritama vähemalt 2 püramiidi ja 3 staatilist püsi. Lubatud on lisada individuaalseid elemente. Staatilised paari-/rühmaelemendid fikseeritakse kolmeks sekundiks. Individuaalsed tasakaaluelemendid fikseeritakse kaheks sekundiks. Kava maksimaalne lubatud kestus on 2.30 minutit.


Tempokavad
Tempoelemendid demonstreerivad õhulendu tõugetelt, püüdmisi ja hüppeid, sealhulgas saltosid. Tempoelementidele on iseloomulik lennufaas ning partnerite omavaheline lühiajaline kontakt. Paarid/rühmad peavad tempoharjutuses sooritama vähemalt 6 paari-/rühmaelementi, lubatud on lisada individuaalseid elemente. Kava maksimaalne lubatud kestus on 2 minutit.

Kombineeritud kavad
Kombineeritud harjutus hõlmab 3 paari-/rühma tasakaaluelementi ja 3 paari-/rühma tempoelementi, lubatud on lisada individuaalseid elemente. Kava maksimaalne lubatud kestus on 2.30 minutit.

Võistlusmäärused ja võistluskavad leiad siit:
http://www.omatsirkus.ee/est/akrobaatikakool/vistlused

 

Hindamine

Sportakrobaatika võistlustel teostab hindamist kohtunikekogu, mis koosneb peakohtunikust, raskusastme kohtunikest, neljast soorituse ja neljast artistlikkuse kohtunikust.

Kava hinde saamiseks liidetakse kahekordne keskmine soorituse ja keskmine artistlikkuse hinne ning kava raskusväärtus, millest võidakse teha peakohtuniku ja raskusastme kohtunike mahaarvamised, sh. erinõuete eiramise eest, ajalimiidi ületamise eest, partnerite pikkuse erinevuste eest, fikseerimata sekundite eest tasakaaluelementides.

Kava raskusväärtus arvutatakse vastavalt FIG’i elementide raskusväärtuse tabelitele.

Elementide soorituse eest tehakse mahaarvamisi väärtuses 0,1 kuni 1,0 punkti, mis võetakse maha soorituse maksimumväärtusest 10,0 punkti. Mahaarvamised tehakse muu hulgas kehaasendi, lendude, amplituudi, ebastabiilsuse, kukkumiste, paari-/rühmaelementide katkestuste ja maandumiste eest.


Artistlikkuse eest antakse punkte järgmistele valdkondadele: partnerlus, väljenduslikkus, esitlus, loomingulisus, muusika tõlgendamine – igale valkonnale maksimaalselt 2 punkti.

Muu hulgas hinnatakse kava kompositsiooni, muusikalist tõlgendust, emotsiooni ja esitlust, koreograafia ning elementide originaalsust ja loomingulisust ning platsi kasutust.

 

        

    N A I S T E   P A A R               S E G A P A A R        M E E S T E   P A A R               K O L M I K                  N E L I K