vesiaeroobika

Vee keskkond pakub hoopis teistlaadi kogemuse võimlemisele / aeroobikale. Kasutades ära vee füüsikalisi omadusi ( inerts, veetakistus, üleslükkejõud, turbulents jm), tekivad uudsed võimalused kehaliseks koormuseks. Kui näiteks ujumisel püritakse võimalikult väikese veetakistusega liigutuste sooritamise poole, siis vees võimlemisel on eesmärgiks igal liigutusel võimalikult suurt vee vastupanu saavutada ning sellega organismile suurt koormust anda.

Vees võimeldes on pulsisagedus madalam, koormus jaotub kõikidele lihasrühmadele ühtlasemalt ning liigestele saab anda koormust ilma põrutuste ja venitusteta. Tänu hüdrostaatilisele rõhule töötavad treeningu ajal hingamisest osa võtvad lihased tunduvalt aktiivsemalt kui kuival.

Kuigi valdavalt tegutsetakse rühmades, jätab vesi treenija umber privaatse tsooni, seetõttu sobib rühmas harjutamine neile, kes kuival eelistavad omaette treenimist. Ka koormust saab teistele märkamatult enda jaoks sobivaks seada - vees on võimalik individuaalne koormuse reguleerimine, jäädes etteantud harjutuse sooritamise temposse.

Ka vees kasutatakse erinevaid stiile ning vahendeid, mitmekesistades treeninguid ning pakkudes vaheldust harjutuskordadele. Vahendite valik on suur, alustades nuudlitest ning lõpetades ratastega. Sinna vahele jäävad kindad, kummid, süvavee vööd, hantlid – nii kerged kui rasked, stepi pinged, käe või jala mansetid, pallid jpm.