Võimlemine täna saab olla just nii tugev, ettevaatav ja arenev, kuna maailm meie ees on lahti. Kuid on oluline teada, hoida ja väärtustada ka meie juuri. Eesti Võimlemisliit võtab kohustuse märgata, tänada ja kanda edasi põlvest- põlve igikestvate väärtuste kogumit ja vastutust, olgu selleks kasvõi meie oma võimlemise terminoloogia edasikandmine, ausa spordi väärtustamine või võimlemise arendamine tervikuna. Võtame hoida ja säilitada sidet varem looduga ning kanname edasi väärtusi, mille on loonud põlvkonnad enne meid. Alates 2022. aastast väljastab Eesti Võimlemisliit Eesti Võimlemise teenetemärke. Teenetemärgiga tunnustatakse võimlemise eestvedajaid, kellel on väärilisi teeneid Eesti võimlemise eesmärkide elluviimisel või kes on silmapaistval moel kaasa aidanud Eesti võimlemise arendamisele. Sel aastal andis alaliit välja 4 teenetemärki.
Linda Jaanson
Linda Jaanson tegeles noorena aktiivselt iluvõimlemisega, kuuludes ka Eesti koondisse. Oma elutööna on ta jätnud suure panuse võimlemise arendamisel tegutsemisega Tartu Ülikoolis ja seda kehakultuuriteaduskonna õppejõuna, naisvõimlemisosakonna juhatajana ning võimlemistreenerina. Lisaks võimlemise arendamisele läbi õppetöö, juhendas Linda aastaid Tartu Ülikooli võimlemise eliitrühma, mis oli omal ajal kogu Nõukogude Liidu täielikus tipus. Eriti uudsed ja väljapaistvad olid Linda loodud võimlemiskavad, mis olid modernsed, uuenduslikud ja oma ajast eest.
Ta on avaldanud trükis teadusartikleid ja suurepäraseid võimlemisalaseid õppevahendeid üliõpilastele, esinenud ettekannetega konverentsidel ja on tunnustatud lektorina rahvusvahelistel seminaridel Soomes, Taanis, Kanadas, Lätis, Leedus, Venemaal ja Ukrainas. Nüüd hiljem on Linda hoolitsenud selle eest, et Eesti Võimlemise ajalugu oleks hoitud ja jäädvustatud Eesti Spordi muuseumis. Eesti Võimlemisliit koos kogu võimlemise perega on selle eest väga tänulik!
Velju Rammo
Velju Rammo tegeles oma nooruses aktiivselt nii sport- ja iluvõimlemisega, aga üllatuslikud suurimad saavutused pälvis ta hoopis purjesportlasena, milles teda pärjati mitmekordselt Eesti ja Nõukogude Liidu meistritiitlitega. Velju väga suur panus oli just spordijuhina ja seda erinevates organisatsioonides ning pikka aega tegutsedes saavutas ta autoriteedi ja tunnustuse kogu võimlejate pere poolt. Ta töötas iluvõimlemise ning naisvõimlemisrühmade treenerina ning ta on olnud mitmete võimlemispidude üldjuht ja esinemiskavade autor.
Sirje Eomõis
Alates 1970. aastast töötas Sirje käsikäes Maire Kamarikuga iluvõimlemise treenerinaTartu Spordikoolis kuni oma klubi loomiseni. Peale Võimlemisklubi Rütmika asutamist 1990. aastal jätkas Sirje treeneritööd nii laste- kui naiste rühmadega ning koos endaloodud klubi õpilastega on ta osalenud sadadel võimlemisvõistlustel, tegutsenud kohtunikuna, juhendanud naisi vesivõimlemistreeningutel ning seisnud Tartu võimlemispidude taaselustamise eest. Tänase päevani on ta pühendunud daamide treenimisele ja Võimlemispidude korraldamisele ning oma
särava eeskuju ja lõputu energiaga on ta inspireerinud paljusid võimlejaid ja treenereid.
Ilse Mikko
Ilse Mikko tegeles nooruspõlves iluvõimlemisega ja võitis tollases Nõukogude Liidu meistrivõistlustelt kuldmedali palliharjutuses. Veel suurema jälje jättis Ilse oma treeneritööga. Ta oli pikkaaegne Eesti iluvõimlemise koondnaiskonna peatreener, kelle käe all tõi naiskond koju Nõukogude Liidu MV nii kuldmedali kui hõbemedali, lisaks veel palju erinevaid võistluste medaleid. Ilse on andnud tohutu panuse Eesti võimlemisse ka läbi oma õpilaste, tuntumateks ehk Reet Tiik, Mall Kalve, Nadedža Logvinenko. Kindlasti ei saa märkimata jätta ka võimlemise arendamist läbi kohtuniku tegevuse. Ta oli väga tunnustatud iluvõimlemise kohtunik ning tega seda kõike tol ajal väga suures mastaabis ehk Nõukogude Liidus. Ilse hingab ka veel täna võimlemist, on vaatamata oma aukartust äratavale vanusele (99) tubli ujuja ning hoiab tihedalt sidet Nadežda Logvinenkoga. Loodame, et nende omavahelistesse vestlustesse jätkub ikka veel ka võimlemist.
2022. aasta teenetemärkide saajad: Reet Tiik, Maire Kamarik