põhikiri

PDF

                                                     EESTI  VÕIMLEMISLIIDU

 

                                                               P Õ H I K I R I

 

I. ÜLDSÄTTED

  1. Eesti Võimlemisliit, lühinimetus EEVL on avalikes huvides ja heategevuslikel eesmärkidel tegutsev vabatahtlik ühendus, mille põhitegevus ja eesmärgid on suunatud võimlemise arendamisele Eestis.

 

 2. Eesti  Võimlemisliit, edaspidi liit, ühendab Eestis võimlemisega tegelevaid spordiklubisid,

-seltse, -ühendusi ja üksikliikmeid ühistegevuseks,  võimlemise edendamiseks ning sellealase tegevuse koor­dineerimiseks.

 

 3. Liit juhindub oma tegevuses seadustest ning teistest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast ja Eesti Spordi Hartast ning rahvus­vaheliste võimlemisorganisatsioonide (F.I.G., U.E.G., IFAGG)  poolt kehtestatud aktidest ja suu­nistest.

 

 4. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole liidu eesmärk ega põhitegevus. Liidu tulu kasutatakse põhi­kirja­liste eesmärkide saavutamiseks. Tulu liikmete vahel ei jaotata, rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma liikmetele ei anta.

 

 5. Liit on eraõiguslik jurii­di­li­ne isik, mille õigusvõime tekib tema kandmisega mittetulundus­ühin­gu­te ja sihtasutuste registrisse.

 

 6. Liidul on oma sümboolika ja tal on selle kasutamise ja  käsutamise ainuõigus.

 

 7. Liidu asukoht on Tallinnas ning tema tegevuspiirkonnaks on Eesti Vabariik.

 

 8. Liit on asutatud 7.aprillil 1995. aastal  ja ta on 1990.a. asutatud Eesti Võimlemise Assotsiatsiooni õigusjärglane. Liit loeb ennast 1934.aastal loodud Eesti Võimlejate Liidu tegevuse jätkajaks.       

 

II.  LIIDU EESMÄRGID JA TEGEVUS

  9.  Liidu tegevuse eesmärgid on võimlemise arendamise kaudu tipp-, võistlus- ja rahvaspordi tasemel sportlike eluviiside propageerimine riigi elanikkonna seas, võimlemise kan­de­pinna laiendamine ja sportliku taseme tõstmine ning liidu liikmete ühistest huvidest läh­tu­des spor­ti­mi­seks ja vaba aja veetmiseks soodsate tingimuste loomine.

 

10. Eesmärkide täitmiseks liit:

          1)        koondab ja ühendab võimlemisega tegelevaid spordiklubisid, -ühendusi, -seltse ja üksikisikuid; 

          2)        propageerib spordiga tegelemist ja kaasab klubide kaudu liidu tegevusse võimlemisest   huvitatud isikuid, eelkõige noori ja toetajaid;

          3)        arendab aktiivset tegevust oma spordiala tutvustamiseks ja rahva huvi tõstmiseks;  

          4)        korraldab oma liikmetele sportlikku tegevust, organiseerib võistlusi ja teisi üritusi, osavõtte võistlustest, koostab liidu edetabeleid, määrab liidu esindajad rahvusvahelisteks võistlusteks, töötab välja liidu võist­luste juhendeid, hangib ning töötab välja metoodilisi materjale, palkab võimaluse kor­ral treenerid-juhendajad, autasustab sportlasi ja teisi oma liidu liikmeid ning toetajaid;

          5)        korraldab oma liidu tipp- ja võistlussportlaste võimalustekohast ettevalmistamist osavõtuks rahvusvahelistest spordivõistlustest; 

          6)        arendab koostööd  võimlemisega tegelevate liitudega teistes riikides, or­ganisatsioo­nidega, avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, firmadega ja üksikisikutega nii kodu- kui välismaal võimlemise edendamiseks ning traditsioonide säilitamiseks;

          7)        tagab kohtunike ja treenerite kaadri täienduskoolituse, nende atesteerimise ja vastavate tunnistuste väljaandmise liidule antud pädevuse piires;

          8)        tagab autoriõiguse vastavalt kehtivale seadusandlusele;

          9)        loob vastavalt võimalustele soodustingimusi liidu liikmetele liidu vara kasutamisel, võistlus­test osalemiseks ning spordivarustuse hankimiseks;

       10)        viib läbi ala arengu tagamiseks ning oma tegevuse materiaalseks kindlustamiseks  peamiselt tasuta või mõnel muul kasumit mittetaotleval viisil spordi­üritusi, näitusi, presentatsioone ja heategevuslikke loteriisid, võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi, sõlmib sponsor- ja reklaamilepinguid, teostab tehinguid liidu kasutuses ja omanduses oleva ning tema põhieesmärgi saavutamiseks vajaliku varaga, sealhulgas teostab investeeringuid, kirjastab õppe-metoodilisi materjale ja teisi trükiseid.

       11)        autasustab ja stimuleerib spordiliikumise arendamisel silmapaistnud isikuid ja organisatsioone, annab välja stipendiume vastavalt kehtivatele tingimustele ja korrale;

 

III. LIIDU LIIKMESKOND

11. Liidu liikmeteks võivad olla juriidilised ja füüsilised isikud, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt liidu tegevuses ning tasuvad ühekordset sisseas­tu­­mismaksu ja regulaar­set liikme­maksu.

 

12. Liidu liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus, mille kohta juha­tus teeb otsuse 30 kalend­ri­­päeva jooksul arvates avalduse laekumise päevast.

Vastuvõtmisel tasub liige sisseastumismaksu 30 kalendripäeva jooksul arvates otsuse teadasaamise päevast.

Ühekordse sisseastumismaksu suu­ru­se ja igaaastase liikmemaksu suuruse kinnitab liidu üldkoosolek.

Liikmeks astumise ja liikmemaksude tasumise täiendavad tingimused ja korra määrab juhatus.

Kui liidu juhatus keeldub taotlejat liikmeks võtmast, võib taotleja nõuda, et  tema liikmeks vastuvõt­mi­ne otsustatakse liidu üldkoosolekul.

 

13. Liikmelisust liidus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda. Juriidilisest isiku liikme lõppemise kor­ral tema liikmelisus liidus lõpeb. Liikmelisus säilib liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujun­da­mi­sel. Liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikme­õigused lõpevad. Liikme eral­dumise korral säi­lib jaguneva isiku liikmelisus liidus.

 

14. Liidu liikmel on õigus avalduse alusel liidust välja astuda. Liige võib liidust välja astuda pärast 6-kuulise etteteatamistähtaja möödumist. Etteteatamistähtaja nõuet ei kohaldata,  kui liikme õigusi ja kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeksjäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik.

 

15. Liikme võib liidust välja arvata juhatuse otsusega, kui ta ei täida liidu põhikirja sätteid või on kahjustanud oluliselt liitu moraalselt või materiaalselt või jätab süstemaatiliselt täitmata liidu valitud organite ning juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte või on jätnud tasumata liidu liikme­maksu pikema perioodi vältel.

Liidust välja arvatud liikmele tuleb tema liidust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest vii­vi­ta­matult kirjalikult teatada.

Väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise otsuse ülevaatamist üldkoosoleku poolt.

 

16. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta keskel, tuleb liikmemaks tasuda kogu majandusaasta eest. Liikmelisuse lõppemisel sisseastumis- ja liikmemakse ei tagastata.

Klubil, seltsil, ühendusel ja üksikisikul, kelle liikmelisus liidus on lõppenud, ei ole õigusi liidu varale.

 

17. Liidu liikmetel on õigus:

          1)        osaleda ja olla esindatud liidu kõigil üritustel ning tegevustes;

          2)        kasutada liidu poolt loodud sportimistingimusi vastavalt liidus kehtestatud korrale;

          3)        osaleda oma esindajate kaudu hääleõiguslikena üldkoosolekute töös ning valida ja olla vali­tud liidu juht-, kont­roll- ning teistesse vali­tavatesse organitesse, esindada liitu selle juht­organite volitusel teistes organisatsioonides ning üritustel;

          4)        esitada arupärimisi ja ettepanekuid liidu valitavate organite tegevuse kohta ning saada liidu tegevusest teda huvita­vat informatsiooni;

          5)        esitada liidu  juhtorganitele taotlusi materiaalse  ja moraal­se toetuse saamiseks;

          6)        kasutada vastavalt kehtestatud korrale liidu sümboolikat ja eeliskorras liidu vara;

          7)        liidust välja astuda;

 

18. Liidu liikmed on kohustatud:

          1)        järgima liidu põhikirja ning teisi valitavate organite ja juhtide poolt oma pädevuse piires keh­tes­tatud akte;

          2)        arendama ja harrastama spordialasid, millega liidus tegeletakse;          

          3)        osalema korraliste ja erakorraliste üldkoosolekute ning valitavatesse organitesse  kuulumisel nende töös;

          4)        tasuma õigeaegselt sisseastumis- ja liikmemakse;

          5)        kasutama heaperemehelikult ning säästlikult liidu vara;

          6)        hoidma ja kaitsma liidu head nime, seisma liidu eesmärkide ja põhimõtete eest. 

Teisi kohustusi liikmetele saab kehtestada liidu üldkoosolek ja liidu juhatus omades selleks eelnevalt nende liikmete nõusoleku.

 

IV. LIIDU  JUHTIMINE JA JÄRELEVALVE

 

19. Liidu kõrgemaks organiks on liidu liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekus võivad osaleda kõikide liidu juriidilistest isikutest liikmete esindajad, liidu üksikisikutest liikmed valivad üldkoosolekul osalemiseks oma voliniku, arvestades 1 volinik  8 üksikliikme kohta. Üldkoosoleku  kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord  ka­lend­riaasta jooksul.

Juhatus on kohustatud üldkoosoleku  kokku kutsuma ka siis, kui seda nõuavad liidu huvid või nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks on esitatud kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liidu liikmete poolt.

Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ülaltoodud korras liikmete poolt esitatud nõude alusel, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.

Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva ning kokkukutsumise teates peab olema ära näidatud üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakorra projekt. 

 

20. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid liidu juhtimise küsimustes, mis ei ole antud käesoleva põhikir­jaga juhatuse (või liidu muu organi) pädevusse.

Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

          1)        põhikirja muutmine ja liidu eesmärkide muutmine;

          2)        liidu lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine;

          3)        liidu sisseastumismaksu ja liikmemaksude määra  kehtestamine;

          4)        majandusaasta aruande kinnitamine;

          5)        aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine;

          6)        liidu presidendi ja teiste juhatuse liikmete volituste aja, ametikohtade ning selleks ajaks valitavate juhatuse liikmete arvu kinnitamine;

          7)        liidu presidendi ja revisjonikomisjoni liikmete valimine ning juhatuse koosseisu kinnitamine; 

          8)        liidu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koorma­mise otsustamine ning  vastavate tingimuste kehtestamine;

          9)        liidu auliikme nimetuse andmine

 

21. Üldkoosolekut juhatab liidu president või liikmete soovil koosolekul valitud juhataja. Üldkoos­olek viiakse läbi koosolekul vastuvõetud reglemendi järgi.

Hääletamise kord määratakse üldkoosoleku reglemendiga. Kui ka üks üldkoosolekus osaleva liikme esindaja nõuab salajast hääletamist, tuleb antud küsimuses võtta otsus vastu salajase hääletamise teel.

Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

 

22. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selles on esindatud üle poole käesolevas põhikirjas p.19 määratletud esindatusest.

Kui üldkoosolek ei ole ülalsätestatud kvooruminõude mittetäitmise korral pädev otsuseid vastu võt­ma, loetakse koosolek lõppenuks. Uus üld­koos­olek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekus esindatud liikmete arvust.

Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirjaga sätestatud nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekus osalevad kõik  p.19 määratletud esindajad.

Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel tea­ta­vaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsu­seid, kui üldkoosolekus osalevad kõik p.19 määratletud esindajad.

Üldkoosolekus võib osaleda ja hääletada liidu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik voli­kiri. Esindajaks võib olla ainult teine liidu liige.

Kõigil üldkoosolekust osalejatel on hääletamisel üks hääl. 

 

23. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud liidu liikmete esindajatest.

Liidu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi liidu liikmete nõusolek. Üldkoosolekus mitte­esindatud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.

Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik p.19 määritletud esindajad.

Liidu liige ei või hääletada, kuiliit otsustab temaga või temaga võrdset ma­jan­duslikku huvi omava isiku tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpeta­mist.

Üldkoosoleku poolt liidu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.

 

24. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid põhikirja muutmise kohta, kui selles on esin­da­tud üle 2/3 p.19 määritletud esindajatest.

Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad üle 2/3 üldkoosolekus osale­nud liikmete esindajatest. Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest.

 

25. Üldkoosoleku otsuse võib kehtetuks tunnistada kohus, kui üldkoosoleku otsus on vastuolus sea­duse või liidu põhikirjaga ning sellekohane avaldus on esitatud liidu liikme või liidu juhatuse liikme poolt hiljemalt kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.

 

26. Liidul on juhatus, mis seda juhib ja esindab.

Liidu juhatuse liikmete minimaalne arv on 7. Juhatuse liikmete volituste aja ning selleks ajaks valitavate juhatuse liikmete arvu otsustab üldkoosolek.

Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsi­line isik.

Vähemalt pooled liidu juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis.

 

27.   Liidu tegevust juhib 7 - 9 liikmeline juhatus. Juhatuse üheks liikmeks on president, kes korraldab juhatuse tegevust. President valitakse üldkoosoleku poolt punktis 23 sätestatud korras. 

Juhatuse teised liikmed esitatakse valimiskogupoolt üldkoosolekule kinnitamiseks. Valimiskogu on vähemalt 5- liikmeline ja moodustatakse juhatuse ettepanekul tunnustatud ühiskondliku elu, spordi- ja võimlemistegelastest. Valimiskogu võtab otsuseid vastu avalikul või salajasel hääletamisel valimiskogus osalenud liikmete  poolthäälteenamusega. Juhatus valib oma liikmete seast asepresidendi(d), kes asendab(vad) presidenti tema äraolekul. Juhatuse   liikme kandidaatide esitamise õigus on kõigil liidu liikmetel.

Nõuetekohaselt ülesseatud kandidaadiks loetakse isikut, kes on andnud kandideerimiseks kirjaliku nõusoleku ja kelle ülesseadmise dokumendid on saadetud EEVL sekretariaati hiljemalt 10 päeva enne valimisi üldkoosolekul.

 

28. Juhatuse liikmed esindavad liitu kõikides õigustoimingutes ühiselt, välja arvatud president, kes esindab liitu ainuisikuliselt.

 

29. Presidendi, asepresidendi ja juhatuse liikmed võib liidu üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral liidu tegevust juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.  Juhatuse liige võib tagasi astuda enne tähtaega isikliku avalduse alusel.

Tagasikutsutud või tagasiastunud valitud juhatuse liikmed asendatakse sama korra alusel, kuidas nad valiti. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. Juhatuse liikmetel on õigus saada ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

 

30. Juhatus peab andma liidu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudmisel vas­tava aruande. Juhatus korraldab liidu liikmete arvestuse ning on kohustatud esitama registri­pidajale andmeid liidu liikmete arvu kohta.

 

31. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega liidule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.

Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju liidu võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt liiduga.

Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.

 

32. Juhatus võtab vastu otsuseid liidu juhtimise küsimustes. Juhatuse pädevusse kuuluvad: 

          1)        liidu üldkoosolekute ettevalmistamine ja otsuste elluviimine;

          2)        valimiskogu moodustamine;

          3)        liikmete vastuvõtmise ja liikmeskonnast välja arvamise otsus­tamine;

          4)        kinnisvara käsutamine üldkoosoleku otsusel ja selles otsuses ettenähtud tingimustel;

          5)        juhatuse liikmete määramine üldkoosolekus kinnitatud ametikohtadele;

          6)        rahvusvahelistesse spordiliitudesse ning üleriigilisse keskliitu astumise ja sealt lahkumise otsustamine;

          7)        liidu tegevuskavade ja eelarve koostamine, nende esitamine üldkoosolekule;

          8)        liidu komisjonide ja  institutsioonide  juhtide  nimeline kinnitamine;

          9)        koordineerib EEVL liikmetevahelist koostööd ja lahendab vaidlusküsimusi;

       10)        välissuhete korraldamine ja koordineerimine;

       11)        sümboolika kavandite ning statuutide kinnitamine; 

       12)        liidu võistluste ja ürituste kalendri,  võistluste juhendite ja eelarvete, koondvõistkondade  ning kohtunikekogude,  treenerite  nõukogude koosseisude kinnitamine ja muude sportlikku tegevust ja ühisettevõtmisi puutuvate üldküsimuste lahendamine;

       13)        toetuste ja stipendiumide määramine liikmesklubidele, tippsportlastele, teenekatele treeneritele ja juhtidele;

       14)        laenude võtmine ja andmine, kontode ja arvete avamine krediidiasutuses, lepingute sõlmimine, töötajate tööle võtmine ning töölt vabastamine ja volikirjade välja andmine

       15)        vajalike toimkondade ja töörühmade moodustamine ja nende tegevuse lõpetamine

 

33. Juhatuse koosolekud kutsub kokku president vastavalt vajadusele kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis.

Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest.

Juhatuse koosolekuid juhib liidu president, presidendi äraolekul tema poolt määratud juhatuse liige.

Juhatuse koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole juhatuse liikmetest.

Juhatuse liige ei või osaleda hääletuses, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist liidu poolt. Juhatuse koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta liidu peasekretär, sekretariaadi töötajad ja revisjonikomisjoni esimees.

Koosolekud  protokollitakse, vastuvõe­tud otsused fikseeritakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

 

34. Liidu palgaliseks tööorganiks on sekretariaat, kes viib ellu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid. Sekretariaadi tegevust juhib peasekretär, kelle võtab tööle juhatus. Peasekretär tegutsedes põhikirja alusel esindab liitu kõigis organisatsioonides, avab pankades arveldus- ja muid arveid, käsutab oma pädevuse piires liidu vara ja vahendeid, sõlmib lepinguid ning annab välja volikirju ja korraldusi. Peasekretär esitab juhatusele kinnitamiseks kõik tööle võetavad ja töölt vabastatavad sekretariaadi töötajad.

Liidu sekretariaadi töötajatele ja juhtimis- või kontrollorgani liikmetele makstav tasu  ei või ületada samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu.

 

35. Üldkoosolek teostab järelvalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande teostamiseks määrab üld­koos­olek kuni 3-liikmelise revisjonikomisjoni. Järelvalve teostaja määratakse üldkoosoleku otsuses näidatud volituste ajaks põhikirja punktis 27 sätestatud korra alusel. Järelvalvet teostajad peavad olema teovõimelised füüsilised isikud ning nad ei tohi kuuluda juhatuse liikmete hulka ega töötada liidus juhtival ametikohal.

Juhatus peab võimaldama revisjonikomisjonil tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumen­ti­dega ning andma vajalikku teavet.

Revisjonikomisjon koostab revisjoni tulemuste kohta aruande, mille esitab liidu üldkoosolekule.

 

V. LIIDU VAHENDID, VARA JA ARUANDLUS

 

36. Liidu vahendid ja vara moodustuvad:

          1)        sisseastumis- ja liikmemaksudest;

          2)        füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest;

          3)        riiklikest toetustest ja toetustest üleriigilistelt spordiühendustelt;

          4)        toetustest sihtkapitalidelt ja sihtasutustelt;

          5)        liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest tuluüritustelt, sponsor- ja reklaami­lepingutest, loteriidest ja ennustusvõistlustest, tehingutest kinnis- ja vallasvaraga laekuvast tulust, intressitulust ning muudest laekumistest.

 

37.  Liidu vahendid ja vara kuuluvad liidule ning neid kasutatakse ja käsutatakse liidu eesmärkide saavutamiseks vastavalt seadustele ja teistele kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale põhikirjale.

Liit võib oma vara ja vahendeid anda kasutamiseks (rentida, laenata, anda tasuta kasutusse jne.) oma liikmetele ja liidu liige liidule lepingulisel alusel.

Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust liidu kohustuste eest.

 

38.  Liidu majandusaasta algab 01. jaanuaril ning lõpeb 31. detsembril.

Liidu halduskulud vastavad tema tegevuse iseloomule ja põhikirjalistele eesmärkidele.

Juhatus korraldab liidu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need üldkoosole­kule kolme kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirju­tavad alla kõik juhatuse liikmed.

Liit maksab makse riigi- ja kohalikku eelarvesse ning esitab oma asukohajärgsele maksuhalduri koha­likule talitusele maksudeklaratsiooni õigusaktides sätestatud korras.

Liit esitab oma tegevuse kohta statistilise aruande õigusaktides ettenähtud korras.

 

 

VI. LIIDU LÕPETAMINE

 

39. Liidu tegevus lõpetatakse:

          1)        üldkoosoleku otsuse alusel, kui liidu tegevuse lõpe­ta­mi­ne on lülitatud üldkoosoleku päeva­korda iseseisva punktina, sellest on liidu liikme­te­le põhi­kir­ja punktis 19 ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekus on esindatud üle 2/3 liidu liikmetest ja selle poolt hääle­tab üle 2/3 üldkoosolekus osalenud liikmete esindajatest;

          2)        pankrotiavalduse alusel, mille esitab juhatus, kui selgub, et liidul on vähem vara kui võetud kohustusi. Avalduse esitamata jätmise või avalduse esitamisega viivitamise korral vastutavad selles süüdi olevad juhatuse liikmed liidule või kolmandatele isikutele sellega tekitatud kahju eest solidaarselt;

          3)        liidu liikmete arvu vähenemisel alla kahe;

          4)        sundlõpetamise korras kohtuotsusega siseministri või muu huvitatud isiku nõudel seaduses sätestatud juhtudel.

 

40.  Liidu lõpetamisel toimub selle likvideerimine.

Likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Sund­lõpe­tamise korral määrab likvideerijad kohus.

Likvideerija peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled likvideerijad peavad olema isi­kud, kelle elukoht on Eestis.

Likvideerijate määramisel ja tagasikutsumisel rakendatakse käesoleva põhikirja punktides 27 ja 29 sätestatud korda.

Likvideerijatel on liidu juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmär­giga. Likvideerijatel on õigus esindada liitu ainult ühiselt.

 

41. Likvideerijad lõpetavad liidu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausal­da­jate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud liidu likvideerimiseks.

Likvideerijad avaldavad viivitamata teate liidu likvideerimismenetlusest üleriigilise levikuga ajalehes ja Riigi Teataja Lisas. Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad saatma likvideerimisteate.

Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajatel tuleb esitada oma nõuded ühe kuu jooksul vii­mase teate avaldamisest.

Kui likvideeritava liidu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideeri­jad esitama pankrotiavalduse.

 

42.  Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja nõuet mitte esitanud teada olevate võlausalda­jate raha deponeerimist kuulub allesjäänud  vara üleandmisele tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

 

43. Liidu lõppemisel kustutatakse liit registrist liidu (likvideerijate) avalduse põhjal. Kui liidu lik­vi­deerimise lõppemisel ei esitata avaldust selle kustutamiseks registrist, on registripidajal õigus liit registrist kustutada.

Likvideerijad annavad liidu dokumendid hoiule ühele likvideerijale või kolmandale isikule. Doku­men­tide hoidja nimi kantakse registrisse likvideerijate avalduse põhjal.

Kui likvideerijad ei ole täitnud oma kohustusi või on jaganud liidu vara välja enne võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või raha deponeerimist, vastutavad nad oma süü tõttu võlausaldajatele tekitatud kahju eest solidaarselt.

 

 

 

 

VII. ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

 

44.  Liit (ühendatav liit) võib ühineda teise liiduga (ühendav liit) üldkoosoleku otsuse alusel, kui liidu ühinemine on lülitatud üldkoosoleku päeva­korda iseseisva punktina, sellest on liidu liikme­te­le põhi­kir­ja punktis 19 ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekus on esindatud üle 2/3 p.19 määritletud esindatusest ja selle poolt hääle­tab üle 2/3 koosolekul osalenud  esindajatest.

Ühendatav liit loetakse lõppenuks.

Liit võib ühineda teise liiduga (teiste liitudega) ka selliselt, et asutavad uue liidu. Ühinevad liidud loetakse sel juhul lõppenuks.

Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta.

Liit võib ühineda ainult mittetulundusühinguna tegutseva liiduga (liitudega).

Liidu vara, õiguste, kohustuste ja liikmetega seonduv ning ühinemise kord on reguleeritud mitte­tulun­dusühingute seadusega (Riigi Teataja I 1996, 42, Art. 811)

 

45. Liit võib jaguneda jaotumise või eraldumise teel üldkoosoleku otsuse alusel, kui liidu jagu­ne­mine on lülitatud üldkoosoleku päeva­korda iseseisva punktina, sellest on liidu liikme­te­le põhi­kir­ja punktis 19 ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekus on esindatud üle 2/3 liidu liikmetest ja selle poolt hääle­tab üle 2/3 koosolekul osalenud liikmete esindajatest.

Jaotumisel annab jagunev liit oma vara üle omandavatele liitudele. Jaotumisel loetakse jagunev liit lõppenuks.

Eraldumisel annab jagunev liit osa oma varast üle ühele või mitmele omandavale liidule.

Jagunemine toimub ilma likvideerimismenetluseta. Liit saab jaguneda ainult mittetulundus­ühingu­tena tegutsevateks liitudeks ning osaleda ainult mittelulundusühinguna tegutseva liidu jagunemisel.

Liidu vara, õiguste, kohustuste ja liikmetega seonduv ning jagunemise kord on reguleeritud mitte­tulun­dusühingute seadusega (Riigi Teataja I 1996, 42, Art. 811).

 

 

 

Muudatused ja täiendused põhikirjas on vastu võetud liidu üldkoosolekul 18. märtsil 2016. a.

                                                                      

 

 

President                                           Peeter Tishler