Sporditegevuse korraldamine alates 3. märtsist

 

  

02.03.2021

 

Alates käesoleva nädala kolmapäevast, 3. märtsist hakkavad kehtima täiendavad piirangud sporditegevuse korraldamiseks. Olulisemad muudatused on: 

  • Sisetingimustes on lubatud senise 50% ruumi täituvuse asemel 25%. Iga harrastaja kohta on vajalik tagada 10mala kus treeningtegevust läbi viia. Harrastajapaari kohta 20m.
  • Välitingimustes on senise 50 suuruse grupi asemel lubatud treenimine kuni 10 inimese suuruses grupis.
  • Nii sise- kui välitingimustes on spordivõistlustel osalemine lubatud vaid professionaalsetele sportlastele. Professionaalse sportlase mõiste selgitus juhendis.

Kultuuriministeeriumi poolsete juhenditega saab tutvuda siin: Sporditegevuse korraldamine Võistluste korraldamine. 

Lisaks, kõikidel alaliitudel on nüüd kohustus edastada oma Eesti koondise liikmete ja kandidaatide nimekiri Kulttuuriministeeriumile kinnitamiseks. Iga nime taga peab olema selga põhjendus, miks antud sportlane sinna kuulub – siit tulenevalt teeb EEVL kindlasti koondise kandidaatide nimekirjas muudatusi ning kandidaatide nimekiri väheneb. Siinkohal võtan eraldi toimkonna juhtidega ühendust. Korrigeeritud EEVL kandidaatide nimekirja avaldame hiljemalt kolmapäeval.

PS! Täiendavad selgitused individuaaltreeningu kohta:

Kehtiva korraldusega seatud piirangute eesmärk on vähendada viiruse leviku tõkestamiseks inimestevahelisi kontakte. Samas on nii vaimse kui füüsilise tervise säilitamiseks vajalik, et säiliks piisavalt võimalusi olla kehaliselt aktiivne. Sel põhjusel on siseruumides lubatud ainult individuaaltreening või ‑tegevused. Individuaaltreening on tegevus, mida teeb üks inimene või harrastajate paar sõltumata teistest inimestest; treeningtegevus toimub sõltumata teistest inimestest ning treeningaeg valitakse (tavaliselt) endale sobival ajal. Tegevused peavad lähtuma põhimõttest, et tegevuse ajal, enne seda ja selle järel on lähikontaktis maksimaalselt kaks isikut. Samuti on oluline, et individuaaltegevusi harrastavaid isikuid hajutatakse samas ruumis varasemast rohkem – tagatud peab olema minimaalselt 10 m2 üksikharrastaja ja 20 m2 paari kohta.

Samaaegselt pindala piiranguga 10 m2 inimese kohta tuleb tagada, et ei ületataks 25% spordiobjekti maksimaalsest täituvust, mida arvestatakse spordiobjekti kappide või nagide arvu järgi. Kappide ja nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistris. Samuti peab rajatise haldajal olema igal ajal ülevaade, kui palju inimesi parasjagu spordiobjektil viibib.

Näide:Kui sportimispaiga pindala on 200 m2 ja riietusruumides on 60 kappi, siis pindala järgi võib sportimispaigas olla korraga 20 inimest, kuid kappide arvu ehk ruumi täituvuse järgi 15 inimest, siis tuleb lähtuda väiksemast inimeste piirarvust. Sama kehtib ka vastupidi, kui kappe on rohkem ja sportimispaiga pindala väike, siis tuleb lähtuda pindalapiirangust.

Individuaaltegevusi võib eeltoodud põhimõtteid järgides harrastada:

  1. individuaalselt (nt jõusaalis käimine, ujumine, kergejõustik);
  2. kaks treenijat koos (nt tennis, rannavõrkpall, sulgpall, kaks korvpallurit lähevad kahekesi saali visketreeningut tegema, kaks võrkpallurit lähevad kahekesi saali tehnilisi elemente harjutama);
  3. juhendaja ja juhendatav (nt korvpallitreener teeb koos ühe juhendatavaga visketreeningut, personaaltreener on koos juhendatavaga jõusaalis).

NB! Individuaaltegevuste hulka arvestatakse ka neljakesi harrastatavaid spordialasid, kus mõlemal  pool võrku on korraga kaks inimest ning mäng toimub nende vahel. Paarilisi vahetada ei tohi. Sellised spordialad on tennis, rannavõrkpall, padel, sulgpall, lauatennis, rannatennis.

Senine praktika on näidanud, et lihtsam on tegevusi koordineerida nendes sportimispaikades, kus teenuseid saab tarbida üksikpileti alusel (ujula, jõusaal, kergejõustikuhall) ja keeruline nendes kohtades, kus klubid kasutavad rühmatreeninguteks kindlaid ajavahemikke (korvpall, võrkpall spordisaalis). Juhul kui nendes paikades ei ole võimalik tagada individuaaltegevus või tegevuste läbiviimine on suure riskiga, siis soovitame spordiobjekt ajutiselt sulgeda.

Treeneril, kes tavaliselt annab grupitreeninguid, tuleb praegu teha neid välitingimustes või tavapärased siseruumides tehtavad treeningud ära jätta. Kui treenitavad soovivad siseruumides individuaaltreeninguid edasi teha, võib treener neile koostada individuaalsed või kahekesi tehtavad treeningkavad ning hajutada tegevused ajavahemikku, millal treenitavad iseseisvalt trenni tegemas käivad (nt broneeritud regulaarne saali aeg). Sealjuures peab nii teenust pakkuv spordiklubi ja selle treener kui spordiobjekti haldaja tegema omalt poolt kõik, et tagada, et treenitavad käituvad spordiobjektil vastavalt kehtestatud reeglitele ning ei oleks iseseisva treeningtegevuse käigus ohtlik endale ega ka teistele.

Rajatise haldaja või treener peab tagama järelevalve, kuid treeninguid ei ole lubatud teha viisil, et inimesed hajutatakse treeningsaali peale ära ning treener juhendab neid kõiki korraga. Sellisel juhul on tegemist grupitreeninguga. Järelevalve peab tagama, et saabutakse ja lahkutakse hajutatult ning tegevusi tehakse individuaaltreeningu põhimõtete järgi.

Kuivõrd u 80% kõikidest Eesti spordiobjektidest kuuluvad kohalikele omavalitsustele, sõltub piirangute eesmärkide saavutamine sellest, kuidas sporditegevused eeltoodud põhimõtete järgi ümber korraldatakse ning kuidas nendest kinni peetakse. Senine kogemus näitab, et valdav osa sporditegevuse korraldajatest ja harrastajatest on vastutustundlikud, järgivad kehtestatud reegleid ning väärivad võimalust spordi jt tervist edendavate tegevustega edasi tegeleda. Olukorras, kus eeltoodud tingimusi on keeruline täita ja tegevused tunduvad viiruse leviku seisukohast piisavalt ohtlikud, soovitame vastava rajatise mõneks ajaks sulgeda. Samas palume arvestada, et erivajadustega inimestele on sporditegevused lubatud piiranguteta ning neil peaks jääma võimalus treenimiseks või rehabilitatsiooniga tegelemiseks. Juhul kui reegleid rikutakse, on spordiobjekti omanikul õigus spordiobjektil viibimine rikkujatele keelata ning algatada koostöös Terviseameti ja politseiga rikkumismenetlus.

3. märtsist rakenduvate piirangutest tulenevate majanduslike kahjude kompenseerimiseks avatakse ka toetusmeetmed, millest informeerime Kultuuriministeeriumi kodulehel lähiajal. Sporditeenust pakkuvatel organisatsioonidel on võimalik toetust taotleda kas Kultuuriministeeriumist, Haridus- ja Teadusministeeriumist või Töötukassast. Mitmest kohast korraga toetust taotleda ei saa.

 

 

Sporditegevuse juhendid alates 2.augustist 2021

29.07.2021
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 (muudetud 26. juuli 2021 korraldusega nr 266) „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning av... Loe edasi

Tokyo 2020 Olümpiamängude võimlemisalade otseülekanded

21.07.2021
                            Juba kahe päeva pärast avatakse kaua... Loe edasi

Esmakordselt avaneb Tantsupeo toetusprogramm ka võimlemisrühmadele

12.07.2021
XIII noorte laulu- ja tantsupeo peoprotsessi alguse eel on heameel tuua teieni rõõmustavad uudised. Nimelt on peo protsessis osalevatel võimlemisrühmadel võimalus... Loe edasi

6. septembril algab registreerimine XIII noorte laulu- ja tantsupeole

12.07.2021
XIII noorte laulu- ja tantsupidu astub vaiksel aga kindlal sammul oma teed ja on juba üsna pea avamas ennast meile kõigile. Traditsioonide jätkudes on loomulikult taaskord peole oodat... Loe edasi

Registreerimine EEVL EKR_3 erialastele koolitustele on avatud

09.07.2021
  Käesolevaga teavitame, et Eesti Võimlemisliidu treenerite baaskoolitus (EKR_3) toimub järgmistel nädalalõppudel: 1. osa 25-26. september 2021 2. osa 16-... Loe edasi