Rühmatreeningu mõiste tuli kasutusele 2000ndatel aastatel, kui Uus-Meremaalt alguse saanud Les Mills´i kindla muusika ja koreograafiaga treeningprogrammid levisid üle maailma.
Tänapäeval kuuluvad rühmatreeningute alla mitte ainult klassikalised tempokad aeroobikatunnid ja tantsulised treeningtunnid, vaid ka lihasjõudu arendavad intervalltreeningud, lihasvastupidavustreeningud ja võitluskunstidel põhinevad kardiotreeningud. Suur osa rühmatreeninguid põhinevad idamaise suunitlusega jooga, tai-chi ja pilatese tehnikal, mis on ühteaegu mõeldud nii kehale kui ka vaimule.
Rühmatreeningud jagunevad lihasjõu- ja vastupidavus-, kardio -, tantsu- ning keha- ja meele treeninguteks. Lisaks nendele on kasutusel ka intensiivsed intervalltreeningud (HIIT – high intensity interval training), kus lühikesed anaeroobsed osad vahelduvad lühipausidega.
Aastate jooksul on klassikaline rühmatreeningu mõiste muutunud järjest vabamaks, sest treeningvõimalused on varasemast märksa laiemad. Rühmatreening ei ole vaid kiire, rütmilise liikumisega treening ja naiste pärusmaa. Kuna lisandunud on erinevaid vastupidavustreeninguid, kus on inspiratsiooni saadud mitmekülgsetest kergejõustikuharjutustest, siis on see suurepäraseks treeningvõimaluseks ka meestele oma keha vormis hoidmiseks ja treenituse tõstmiseks.
Rühmatreeningute algusaegadest on välja kujunenud väga palju treeningstiile, mis erinevad intensiivsuse, koreograafia stiili ja keerukuse, kasutatava muusika ja abivahendite poolest.
KLASSIKALINE AEROOBIKA JA TANTSULISED TREENINGUD
Sellesse kategooriasse kuuluvad liikumistel põhinevad treeningud, kus sooritatakse erineva tasemega koregraafilisi sammu- ja liikumiskombinatsioone.
Combo-aeroobika – (kasutusel ka Hi – Low Mix) on kombineeritud treeningtund, kus soojendusele järgnevas aeroobses osas kasutatavate erinevate sammude (low impact) ning hüpete ja hüplemise (hi impact) sarjade vaheldumine annab tõhusa koormuse südameveresoonkonnale. Kombinatsioonid on liikuvamad ning sammud keerulisemad, mis arendavad hästi koordinatsiooni ja rütmitunnet. Lihastreeningu osa on lühike – jõuharjutusi tehakse suurematele lihasrühmadele. Treening on mitmekesine ja vaheldusrikas, mis suure füüsilise koormuse tõttu sobib vaid heas vormis olevale harrastajale. Combo on tänapäeval kasutusel olevatest treeningutest kõige klassikalisem aeroobikastiil.
Tantsuline aeroobika (kasutusel ka nimetused Latino, Funky, Dance Mix, Latin&body, Dance&body jne.) on treeningtund, kus kasutatakse tantsulisi liikumisi, mis koosnevad erinevatest tantsudest ja stiilidest üle võetud elementidest. Näiteks on Latino´s kasutatavad liikumised võetud Ladina-Ameerika tantsudest samba, mambo, tšatša, rumba jne. Sammukombinatsioonid on liikuvamad ja tantsulisemad, liikumine on rütmilisem ja emotsionaalsem. Arendab rütmitunnet, koordinatsiooni, õpetab oma keha paremini tunnetama. Algajate tundides kasutatakse lihtsamaid tantsulisi kombinatsioone, edasijõudnute tunnis on liikumised keerulisemad ning annavad ka tugevama kehalise koormuse. Sageli on tantsulise aeroobika tunnid üles ehitatud intervall-treeningu põhimõttel ning sel juhul on need tunnid mõeldud rohkem edasijõudnutele.
LIHAS- JA VASTUPIDAVUSTREENINGUD
Sellesse kategooriasse kuuluvad erinevad rühmatreeningud, kus lihastreeningute peamine fookus ja eesmärk on treenida lihasjõudu ja –vastupidavust kasutades erinevaid harjutusi ning vajadusel mitmesuguseid abivahendeid. Lisaks kuuluvad siia vastupidavustreeningud, kus kasutatakse vaheldumisi erinevaid liikumiskombinatsioone ja lihasharjutusi.
Body aeroobika (kasutusel ka Bodysculpt, Bodytoning, Bodyshape) on tund, kus põhirõhk on asetatud lihastreeningule. Erinevaid jõuharjutusi sooritades treenitakse lihasvastupidavust, tugevdades tasakaalustatult erinevaid suuremaid lihasrühmi. Koormuse suurendamiseks võib kasutada mitmesuguseid abivahendeid (kummilindid, erineva raskusega hantlid, fitpallid, randmeraskused, stepipingid, gymstick´id, kangid jne.). Tund on sobiv erineva treenitusega harrastajatele, kuna lisaraskustega on võimalik reguleerida koormust.
Cardiobody – pikema aeroobse osaga tund, kus ühtlase pulsisageduse hoidmiseks tehakse suure korduste arvuga lihtsamaid liikumiskombinatsioone vaheldumisi püsti asendis sooritatavate ja enamasti alakeha lihaseid treenivate jõuharjutustega. Jõuharjutused on peamiselt mitut lihasrühma korraga koormavad ning suure liikumisulatusega, hoides pulsisageduse tasemel, mis aitab lihaste “kütusena” kasutada võimalikult rohkem rasvavarusid. Treeningus on oluline kindlasti kaasata kõiki suuremaid lihasrühmi – mida rohkem lihaseid tööle panna, seda suurem treeningu efekt saavutatakse. Muusika tempo on tavaliselt rahulik, mistõttu liigutuste intensiivsus on peamiselt keskmise koormusega.
Ringtreening (Circuit Training) – mitmekülgne rühmatreening, kus erinevaid harjutusi sooritatakse ringselt asuvates harjutuspunktides ehk jaamades. Harjutuste mitmekesistamiseks kasutatakse erinevaid lisavahendeid: stepipinke, erinevaid raskusi, hüppenööre, kummilinte, fitpalle, kange, poksikotti jne. Tavaliselt toimub treening intervallmeetodil, kus intensiivne aeroobne koormus vaheldub rahulikuma lihasvastupidavustreeninguga. Ühe tunni jooksul läbitakse treeningringe 2 – 3 korda olenevalt harjutuspunktide arvust ja seal tehtavate harjutuse ajalisest kestusest. Treening on intensiivne ning arendab mitmekülgselt kogu kere lihaseid. Sobiv kõigile harrastajaile igas vanuses ja füüsilises vormis.
Intervalltreening – treening, kus intensiivne pingutus vaheldub madalama intensiivsusega harjutustega või nn aktiivsete puhkepausidega. Intervallmeetodil saab teha nii lihas-, kui vastupidavustreeningut, sest intensiivsusega saab mängida mõlemal eesmärgil. Treeningut kokku pannes tuleb meeles pidada, mis on tunni eesmärk ning on oluline, et vahelduvad intervallid eristuksid oma intensiivsuselt märgatavalt. Mida intensiivsem on kõrge aktiivsusega intervall või kogu treening, seda lühem on selle kestus.
Funktsionaalne treening on suunatud mitte üksikute lihaste eraldi treenimisele, vaid kasutatakse harjutusi, kus töös on samaaegselt paljud keha erinevad lihasrühmad. See võimaldab tõhusamalt koormata lihaseid lühema aja jooksul. Treeningu eesmärk on erinevate lihaste koordineeritud tegevuse arendamine ja täiustamine ning närvisüsteemi ja lihaste vahelise koostöö võimekuse tõstmine.
Treening võimaldab arendada kõiki kehalisi võimeid ning aitab saavutada paremat kehatunnetust. Palju kasutatakse tasakaalu arendavaid harjutusi ja kere keskosa tugevdavaid (süva)lihaseid. Harjutuste sooritamisel kasutatakse oma keharaskust või abivahendeid (nt. lisaraskused, kokku rullitud matt, tasakaalu padi, bosu, fitnesstaldrik, fitpall, kummilindid, jne).
TREENINGUD ABIVAHENDITEGA
Treeningud, mille põhiolemus seisneb teatud abivahendi kasutamises. Tunnid võivad olla nii vastupidavust arendavad kui ka tantsulise kui ka lihastreeningu suunitlusega.
Step on treeningtund, kus kasutatakse spetsiaalset stepipinki.
Pingi kõrgus ja seega harjutuse koormus on vajaduse järgi reguleeritav. Erinevate sammukombinatsioonidega astutakse pingile ja maha, mis võimaldab anda osalejatele väga tugeva füüsilise koormuse. Treenib eriti hästi alakeha lihaseid. Sammukombinatsioonid on erineva raskusastmega, vastavalt sellele, kas tund on mõeldud algajatele või edasijõudnutele.
Tantsulise stepi tunnis (näit. Dancestep, Latin&Step) kasutatakse liikumiskombinatsioone, kus stepi põhisammudele liidetakse erinevaid tantsulisi liikumisi ning paljud sammukombinatsioonid toimuvad ümber pingi, lisades erinevaid pöördeid ja hüppeid.
Step&body on lihastreeningule suunatud stepitreening. Tunni esimene pool koosneb suhteliselt lihtsast, 
peamiselt põhisammudest koosnevast stepikombinatsioonist ning sellele järgneb pikem lihastreeningu osa, kus erinevad stepipingil ja selle abiga tehtavad jõuharjutused arendavad lihasvastupidavust. Koormuse tõhustamiseks kasutatakse sageli veel teisigi abivahendeid (kummilindid, hantlid jne.).
Boxing aeroobika (lisaks kasutusel nimetused Tae-bo, BoxBic, BoxMix, Kick-box jmt.) on aeroobikatund, kus lihtsates liikumissarjades kasutatakse kergesti omandatavaid poksi ja enesekaitse liigutusi. Treening annab tõhusa koormuse just südame-veresoonkonna vastupidavuse saavutamiseks. Tunnis arendatakse mitmekülgselt nii üla- kui ka alakeha lihaseid, koordinatsiooni ja reaktsioonikiirust. Treeningutes õpitakse tajuma oma jõudu ja seda konstruktiivselt rakendama. Tund on tõhusalt kaloreid põletav, suure füüsilise koormusega ning sobiv nii naistele kui meestele. Erinevates poksitundides kasutatakse sageli ka mitmesuguseid abivahendeid: poksikotte, poksipatju jne. Sõltuvalt abivahenditest ning tunni ülesehitusest on treening mõeldud kas algajatele või ülesjõudnutele. Boxing tunnis ei ole kunagi lähikontakti—tegemist on poksitreeninguga, mitte võitlusega.
Core-treening (treening core-laual).
Core-laud on oma ülesehituselt tasakaalulaud, mida on võimalik kallutada igasse suunda. Pingil on kaks jäikustaset, mille abil muudetakse selle liikuvust ja tasasust vastavalt kehakaalule ning treenitusele. Core-laual treenides keskendutakse palju tasakaaluharjutustele, kerelihastele ja lihasvastupidavusele. Kui tegemist on vastupidavuse treeningutega, siis sageli toimuvad need intervallmeetodil, kasutades jõuliste astumiste, jooksu- ja hüpete seeriaid.
Bosu-treening (inglisekeelsest väljendist both sides up).
Bosu-pall on õhuga täidetud poolik kummipall, millel on võimalik harjutusi teha nii palli kui laua poolel, sõltuvalt treenituse tasemest ja tunni eesmärgist. Kui treeningus on kasutusel peamiselt palli pool, siis tehakse tunni aeroobses osas põhisamme, lihtsaid sammukombinatsioone ja hüppeid, mis sarnanevad stepitunni liikumistega. Need vahelduvad erinevate tasakaaluharjutustega, mis treenivad tõhusalt kerelihaseid. Lisaks on bosu-treening hea rasvapõletustreening, aitab õppida paremini keha tunnetama. Treenijale tuleb kasuks varasem stepitreeningu kogemus. Kui tunnis on kasutusele võetud peamiselt laua pool, siis on tegemist funktsionaalse lihastreeninguga, kus koormatakse eelkõige kerelihaseid ning enamus harjutustest on suunatud korraga mitmele lihasrühmale. Selline treening on mõeldud ja sobib kõigile, kes heas füüsilises vormis.
KONTSEPT-TREENINGUD
Sellesse kategooriasse kuuluvad erinevad treeningud, kus treener ei pea ise välja mõtlema, mida tunnis teha, vaid lähtub eelnevalt ette antud koreograafiast ja/või juhistest. Kontsept treeninguid võib peamiselt jagada kahte liiki:
Terviklik kontsepte-treening
Need on treeningtunnid, kus 100%liselt on ette antud nii koreograafia kui ka muusika ja programm vahetub teatud aja tagant. Erinevates samanimelistes tundides tehakse kindla muusika järgi täpselt ühesugust harjutuste programmi, sõltumata asukohast, klubist ning treenerist.
Kava ja harjutuste kordamine aitab treenijatel pöörata tähelepanu peamiselt sooritusele ning seetõttu suureneb treeningefekt. Sõltuvalt kontsepti iseloomust ja eesmärgist, on tunni sisu erinev. Kontsept-tundides saab igal nädalal sama kava treenides harjutused selgeks ja seeläbi paranevad ka treeningtulemused .
Siia gruppi kuulub palju erinevaid rahvusvahelisi, kui ka Eestimaal toodetud kontsept- tunde. Maailmas on enim tuntud Les Mills kontsept-treeningud, mis on alguse saanud Uus Meremaal 1990 a.
BodyPump on litsentseeritud lihastreeningu tund, kus harjutuste sooritamiseks kasutatakse lisavahenditena stepipinke, kange ning erinevate raskustega kettaid ja hantleid., mille raskusastet on võimalik ise reguleerida. Treeningu jooksul saavad koormust kõik suuremad lihasrühmad. Kaasahaarava muusika saatel treenitakse nii jõudu kui ka lihasvastupidavust.
BodyCombat on võitluskunstidest 
inspireeritud treening, kus erinevad enesekaitse- ja poksiliigutused on ühendatud kaasakiskuva muusikaga. Ideaalne üldkehaline treening, mis arendab vastupidavust ja koordinatsiooni. Tund on eriti suure intensiivsusega ning sobib vaid edasijõudnutele, kellele sobivad kõrgel pulsisagedusel tehtavad treeningud ja koordinatsiooni nõudvad seeriad koos paljude hüpetega.
BodyBalance on nn. keha ja meele tund, kus harjutused põhinevad jooga-, Tai Chi– ja pilatese tehnikal. Tunnis on palju tasakaalu ja lihasvastupidavuse elemente ning samuti on suur rõhk lõdvestustel ja venitustel. Treening arendab painduvust ja tasakaalu, tugevdab lihaseid ning vähendab lihaspinget ja stressi. Lisaks sellele arendab koordinatsiooni- ja keskendumisvõimet ning tasakaalu.
Les Mills kontsept treeningute hulk areneb ja vaheldub pidevalt ja nende tundide hulgast võib leida lisaks intervall- ja lihastreeningutele ning rahulikumatele tundidele ka tantsulisi ja erinevate abivahenditega tehtavaid treeninguid.
Osaline kontsept-treening.
Need on treeningud, kus on ette antud vaid „kondikava“ ja juhised. Tundides tehtavatel kombinatsioonidel, liikumistel või lihasrühmade treenimisel on kindel järjekord. Kuidas treener seda õpetab ning milliseid konkreetseid harjutusi nendesse blokkidesse paneb, see võib olla individuaalne ning sõltub paljuski kogemusest ning konkreetse tunni eesmärgist. Sõltuvalt kontseptist on muusika kas ette antud või saab ka selle treener ise valida.
VAIMSE SUUNITLUSEGA ehk KEHA JA MEELE TREENINGUD
Idamaise suunitlusega treeningud, kus lisaks kehalisele treeningule on eesmärgiks meele ja vaimu värskendamine. Enamus tundides on suur rõhk tähelepanu hetkele koondamisel, stressi maandamisele ja lõdvestusele ning sageli esineb tundides ka meditatsiooni.
PILATES on kaasaegne keha vormi säilitamise süsteem, mis on saanud nime oma looja Joseph H. Pilatese järgi. Harjutused on välja töötatud idamaade õpetuse baasil ning sisaldab vaimu ja keha ühendatud treenimist. Pilatese tehnikal põhinevad harjutused tugevdavad eelkõige kerelihaseid. Iga liigutus süsteemis on läbi mõeldud ning nõuab keskendumist ning mõttega treenimist. Sobib neile, kes soovivad jõudu ja lihastoonust lihasmassi kasvatamata. Haarab kogu keha, mitte eraldi probleemseid piirkondi. Rahulik ja mõõdukas treening annab regulaarsel harjutamisel hea rühi ja painduvuse.
JOOGA peamiseks eesmärgiks on keha ja meelte ühendamine läbi teadliku hingamise, mõtete koondamise ja füüsiliste asendite ehk asanate.
Sõna jooga tuleb sanskriti keelsest sõnast yuj, mis tähendab “ühendama”. See annab joogale tähenduseks – teadlikult tunnetada ühendust iseenda ja maailmaga. Sõltuvalt jooga stiilist, annab treening võimaluse tunnetada oma keha, parandada rühti, arendada painduvust, jõudu ja vastupidavust, lõdvestuda, kogeda rahu ning maandada igapäevast stressi.
Joogas on palju erinevaid stiile, nendest enim tuntud on:
Hatha jooga on üldine termin, mis sisuliselt viitab kõikidele erinevatele jooga stiilidele, mida õpetatakse läbi füüsiliste asendite. Enamus jooga stiilid, millega me tänapäeval kokku puutume on Hatha jooga põhimõttel üles ehitatud. Hatha jooga tunni nimetusena tähendab üldiselt rahulikku stiili ja pikemaid asendite hoidmisi.
Ashtanga on tugev füüsiline jooga, kus jälgitakse alati rangelt teatud asendite seeriat, sidudes igat liigutust hingamisega. Ashtanga joogat praktiseeritakse tavaliselt kuus korda nädalas päikesetõusul ning siit on ka tuntuks saanud klassikalised päikesetervituse seeriad (Surya Namaskar).
Vinyasa tuleneb sanskriti keelsest sõnast “vool” ja Vinyasa jooga tunnid on tuntud oma voolava ja füüsiliselt intensiivse tegevuse poolest. Iga treener kujundab oma tunnid ise ning ehitab need ülesse sujuvale asendilt asendile liikudes. Soovitatav kõigile neile, kes soovivad loomingulist lähenemist treeningule, lõõgastust ning ka head füüsilist vormi.
Yin jooga on tõeliselt hea võimalus pikkade venitustega lõdvestada oma keha ning rahustada närvisüsteemi. Asendeid, mida tunnis tehakse, on suhteliselt vähe, sest igat asendit hoitakse mitu minutit. Seega – tund on rahulik ja mõeldud paigal seisva energia liikuma panemiseks läbi teatud meridiaanide venitamise ja lõdvestamise. Sobib hästi pärast tugevaid füüsilisi treeninguid.
STRETCHING – lihaste venitustund, kus kasutatakse erinevaid venitusmeetodeid. Tund algab soojendusega ning tunnis põhiosas on rõhk asetatud lihaste rahulikule ja lõdvestavale venitusele. Kuna igasugune koormus, eriti jõutreening, lühendab lihaseid, siis venitusharjutuste abil taastatakse lihaste normaalne pikkus ning säilitatakse nende elastsus, millega ennetame võimalikke vigastusi. Venitusharjutused kiirendavad lihaseid ja liigeseid ümbritsevate pehmete kudede ainevahetust, mis aitab kõrvaldada treeningust tingitud lihasvalu ja väsimustunnet. Samuti aitab stretching kaasa liigeste liikuvuse parandamisele. Tund on sobiv nii algajatele kui ka aktiivsetele spordi harrastajatele.
TAI CHI – liikumine on alguse saanud traditsioonilisest Hiina meditsiinist, kus põhirõhk on keha, vaimu ja hinge ühtsel kooslusel. Tai Chi liigutused on kehale väga erineva mõjuga. Treeningu eesmärgiks on arendada üheaegselt jõudu, tasakaalu, painduvust, koordinatsiooni ja vastupidavust. Tai Chi’ d kutsutakse ka liikuvaks meditatsiooniks – sellega on võimalik treenida kontsentratsioonivõimet, koordinatsiooni, tasakaalu ning ühtlasi aitab maandada stressi. Tai Chi harjutusi on võimalik varieerida arvestades iga osaleja ettevalmistust.
SISERATTA TREENING (Indoorcycling e. Spinning)
Muusika saatel ja treeneri juhendamisel grupiviisiliselt toimuv jalgrattasõit spetsiaalsel siseruumide jaoks ehitatud rattal, kus on reguleeritavad nii sadula ja lenkstangi kõrgus kui ka kaugus ja rattale laskuv koormus ehk käigud. Sõidutempo on dikteeritud muusikast ja pealekeeratud koormusest, mida saab igaüks reguleerida ise ning sõiduasenditest. Treening algab soojendusega, sõites lisakoormuseta suhteliselt kiires tempos. Edasi tõstetakse vähehaaval koormust, sõltuvalt tunni iseloomust (intervall, UpHill, Easy, vastupidavus jne) ning kasutades erinevaid sõiduasendeid. Intervalltreeningu puhul sõidetakse vahelduvalt madala ja kõrge koormusega, treenides just südame-veresoonkonna vastupidavust. Siseratta treeningud on sobivad kõigile neile, kel liigeseprobleeme, aga ka ülekaalulistele, kuna treenitakse istudes ja ei koormata liigselt liigeseid. Eriti sobiv meestele, sest treening ei nõua erilist koordinatsiooni, samas võimaldab treenida väga suure koormusega .
VESIAEROOBIKA
Muusika saatel vees tehtavad treeningtunnid. Kasutatakse jooksu, hüplemisi ning jõuharjutusi, haarates kaasa kogu lihaskonda. Liigutused on aeglasemad, kuna vee takistus aeglustab, kuid samas ka intensiivistab liigutuste sooritamist. Treening kiirendab ainevahetust, parandab südame-veresoonkonna tööd, arendab aeroobset töövõimet, painduvust, suurendab lihasjõudu. Vesiaeroobikas kasutatakse erinevaid stiile (süvaveeaeroobika, kickboxing, spinning, hydrorider, step) ja erinevaid vahendeid (vööd, nuudlid, kummid, kindad), mis mitmekesistavad veetreeningut ning teevad tunnid vaheldusrikkamaks. Tunnid sobivad kõigile, eriti hästi aga ülekaalulistele, eakamatele ja liigesehaigusi põdevatele inimestele. Soovitav ka operatsioonijärgse taastusravina.