Olümpiapäev pakkus kõigile huvilistele võimalust osaleda erinevate alade töötubades: lisaks võimlemisaladele sai proovida kergejõustikku, triatloni, mängida kurlingut, malet, kabet, jalgpalli, käsipalli, korvpalli,, sulgpalli, võrkpalli, teha tutvust paraspordialadega, meisterdada olümpiameeneid ning jäädvustada end tõelise olümpiavõitjana.
Eesti Olümpiakomitee president Kersti Kaljulaid rõhutas spordipäeva tähtsust. ” Üks päev võib olla aastas Olümpiapäev, aga ülejäänud 364 päeva saavad olla väga toredad spordipäevad. Mul on hea meel, et lapsed said liikuda ja proovida eri spordialasid. Eriti hea meel oli tutvustada ka parasporti. Nemad avasid maailma, kuidas on võimalik sportida ka siis, kui liikumine on piiratud,“ ütles Kaljulaid.
Tallinn – Euroopa spordipealinn 2025 projektijuhi Robert Peetsi sõnul oli üritus igati kordaläinud. “Meil on hea meel, et EOK korraldas Olümpiapäeva Euroopa spordipealinna tiitliaastal Tallinnas ja suutis kaasata sedavõrd palju liikumishuvilisi. Ka spordipealinna eesmärk on tutvustada inimestele erinevaid alasid ja jõuda liikumisharrastusega nendeni, kes on sellest seni kõrvale jäänud,“ sõnas Peets.
Olümpiapäev tugineb kolmele sambale: olümpiaväärtused, aktiivne liikumine ja uute spordialade avastamine. Üritusega tähistatakse ka nüüdisaegse olümpialiikumise algust 1894. aastal, kui Pariisis Sorbonne’is otsustati taaselustada olümpiamängud ning asutati Rahvusvaheline Olümpiakomitee.
Kristel Kapp