iluvõimlemine

EEVL iluvõimlemise reeglid 2017

UUS! EEVL iluvõimlemise rühmkavade reeglid 2017, individuaalkavad 2018

Ajalugu

Iluvõimlemine on spordiala, kus elegantsus ja liigutuste täpsus on valatud justkui kunstiteosesse. See on spordiala, millega reeglina tegelevad ainult naised. 

Iluvõimlemine sai alguse Saksamaalt 1920. aastal -  algul vabavõimlemisena, kuid järk-järgult võeti kasutusele ka võimlemisvahendid, milleks olid  pall, kurikad, hüpits ja tamburiin.

Uue tõuke sai  võimlemisliikumine  1922 aastal Berliinis toimunud konverentsil „Esteetiline keha liikumine“, kus H.Medau (meesterahvas) tegi esimesed katsed võimlemise süstematiseerimisel  ning hakkas õpetama võimlejaid (naisi) läbi vahendiga kavade.

1929. aastal asutati Berliinis Medau Kool, kus hakati õpetama uusi ala liidreid ja võimlemist hakati kutsuma „modernseks võimlemiseks“. 

Iluvõimlemine kui võistlusspordiala sai alguse endisest Nõukogude Liidus. 1949. aastal toimusid esimesed NSVL meistrivõistlused, kus ala nimetuseks sai kunstiline võimlemine.

1951. aastal loodi uus rahvusvaheline modernse võimlemise föderatsioon.

1952. aastal alustasid paljud Euroopa riigid võistluste korraldamisega.

1954. aastal võeti võimlemisvahenditena kasutusele hüpits, rõngas, pall ja lint. Kurikad lisati hiljem. Töötati välja vabakava reeglid, mille alusel oli võimalik õppida põhilisi  võimlemiselemente.

1961. aastal ühineti  Rahvusvahelise Võimlemisföderatsiooniga (FIG) ja 1963.aastal  korraldati ka esimesed maailmameistrivõistlused Ungaris, Budapestis. 1967.a. lülitati võistlusprogrammi ka rühmkavad.

1984. aastal Los Angeleses sai iluvõimlemisest olümpiaala, kus osalesid ainult individuaalvõistlejad

1996. aastal Atlantas osalesid olümpial ka esmakordselt iluvõimlemise rühmad.

 

Võimlemisvahendid

Iluvõimlemise individuaalvõistlustel kasutatakse 5 erinevat võimlemisvahendit. Need on: hüpits, rõngas, kurikas, pall ja lint. Iluvõimlemise rühmad võistlevad kahe vahendiga kavaga. Ühes kavas kasutatakse viis sarnast vahendit (nt. 5 linti) ja teises kavas 3+2 vahendit (nt.2 palli ja 3 rõngast).

  1. Hüpitsat kasutatakse põhiliselt hüppevahendina. Sellega sooritatakse kõrgeid viskeid, otsa lahtilaskmisi, ümber keha põimimisi ja hüplemisi. Hüpits on valmistatud sünteetilisest materjalist ja pikkus  vastab võimleja kasvule.

  2. Rõngaga  sooritatakse dünaamilisi liigutusi, mida pole võimalik teiste vahenditega. Kavasse kuuluvad erinevates tasapindades kõrged ja madalad visked, rõnga veeretamine mööda keha ja mööda maad, tiirutamine, kaheksad ja läbihüpped. Vahendit peab nii parema kui ka vasaku käega kasutama  võrdselt. Rõngas on tehtud puust või plastist.Rõnga diameeter on 80-90 cm ja ta peab kaaluma vähemalt 300 grammi.

  3. Pall  on põrgatuse, visete ja veerete vahend. Palliga sooritatakse kõrgeid ja madalaid viskeid ning põrgatusi, teda veeretatakse kehal ja põrandal. Pall on dünaamiline vahend, mis kava jooksul ei tohi olla staatikas. Pall on tehtud tehiskummist, tema läbimõõt 18-20 cm ja miinimumkaal 400 grammi.

  4. Linti  kasutades peab võimleja hoidma selle kogu aeg liikumises, joonistama spiraale, sik-sakke, ringe ja kaheksaid ning tegema väikeseid lahtilaskmisi ja suuri viskeid. Samas peab võimleja sooritama kohustuslikke elemente, mis vastavad lindi spetsiifikale. Lint on valmistatud satäänist või mõnest muust kergest riidematerjalist. Lindikepp on tehtud bambusest, plastist või fiiberklaasist. Lindi miinimumpikkus on 6 meetrit, kaal vaid 35 grammi. Lindikepi pikkus 50-60 cm. Lint ja kepp kinnitatakse omavahel karabiiniga. Viimasel ajal kasutatakse ka nöörist punutud peenikest köit, sest karabiinid purunevad väga kergelt.

  5. Kurikaid  kasutatakse paaris, s.t. võimlejal on käes kaks kurikat, mis peavad terve kava vältel olema liikumises. Kurikatega sooritatakse “veskeid”, žongleeritakse, tehakse väikesi ja suuri viskeid nii ühe- kui ka kahekaupa.  Kurikad on valmistatud puust, plastist või kummist. Nende pikkus on 40-50 cm, kurikapea diameeter maksimaalselt 3 cm ja ühe kurika miinimumkaal 150 grammi.