Batuudi kui vahendi ja batuudihüpped kui spordiala leiutas ameeriklane George Nissen. Ta konstureeris esimese batuudi (trampoliini) riidest ja kummidest 1934. aastal, saades selleks inspiratsiooni tsirkuses kasutatavatest suurtest vetruvatest turvavõrkudest.
Trampoliinvõimlemine kui spordiala tekkis mõnevõrra hiljem. Esimesed USA meistrivõistlused korraldati 1948. aastal ning esimesed maailmameistrivõistlused 1964. aastal, kus võistlusprogramm koosnes batuudihüpetest ja akrorajast nii meeste kui ka naiste arvestuses. Esimene topelt-trampetihüpete võistlus ja esimene Age Groupi võistluse toimus 1970. aastal Londonis. Esimest korda olid batuudihüpped Olümpiamängude kavas aastal 2000 Sydney’s, kus võistlust vaatas ka esimese batuudi looja George Nissen.
Šotimaa oli esimene Euroopas, kes asutas oma riikliku batuudihüpete föderatsiooni 1958. aastal. 1964 asutati Londonis Fédération Internationale de Trampoline (FIT). Aastal 1988 sai FIT tunnustatud ROK-i föderatsiooniks. Maailma Võimlemisliidu (FIG) alaks sai trampoliinvõimlemine alles 1999. aastal.
Trampoliinvõimlemine koondab nelja ala:
- individuaalhüpped – https://www.youtube.com/watch?v=u7-IC1Wb0ZU
- sünkroonhüpped – https://www.youtube.com/watch?v=Yb7dywvItZM
- topelt-trampetihüpped – https://www.youtube.com/watch?v=2tMweEglMP4
- akrorajahüpped – https://www.youtube.com/watch?v=ctpzE88kZnA
Parimad võimlejad keskenduvad üldiselt kahele alale: individuaalvõistlejad osalevad tihti ka sünkroonhüpete võistlustel. Mõned topelt-trampetihüppajad võistlevad ka arkorajahüpetes või batuudihüpetes. Mõned üksikud tippsportlased harrastavad ka kolme või isegi kõiki 4 alasid.
Individuaalhüpped
Võimleja peab sooritama 10 järjestikust erinevat elementi, mida nimetatakse kokku seeriaks. Seerias hinnatakse elementide sooritust, raskust, hüppe kõrgust ning maandumise asetust võrgul (võrgule peab maanduma alati võrgu keskele). Maksimaalne hinne, mida on võimalik soorituse eest saada on 20 punkti. Maksimaalne hinne, mida on võimalik saada maandumise asetuse eest võrgul on 10 punkti. Raskuse ja hüppe kõrguse hindel ei ole maksimumi.
Parimad meeshüppajad sooritavad seerias 5-7 kolmekordset saltot ning 3-5 kahekordset saltot erinevate pööretega. Parimas naishüppajad sooritavad seerias 1-2 kolmekordset saltot ning 8-9 kahekordset saltot.
Sünkroonhüpped
Sünkroonhüpetes peavad paarilised (meespaar või naispaar) sooritama kahel eraldi batuudil 10 erinevast elemendist koosneva seeria. Kõik elemendid tuleb sooritada sünkroonselt. Hinnatakse elementide sooritust, raskust, maandumise asetust võrgul ning sünkroonsust. Maksimaalne hinne, mida on võimalik soorituse eest saada on 10 punkti. Maksimaalne hinne, mida on võimalik saada maandumise asetuse eest võrgul on 10 punkti ja maksimaalne hinne, mida on võimalik saada sünkroonsuse eest on 10 punkti. Raskuse hindel ei ole maksimumi.
Topelt-trampetihüpped
Topelt-trampetihüpped toimuvad topelt-trampetil. Igas seerias on 2 elementi. Hinnatakse elementide sooritust, raskust ja maandumist. Parimad võimlejad sooritavad kolme- ja neljakordseid saltosid. Maksimaalne sooritushinne on 30 punkti. Raskuse hindel ei ole maksimumi.
Akrorajahüpped
Akrorajahüpped toimuvad akrorajal. Võimleja peab sooritama 8 elementi. On olemas kahte tüüpi seeriad – ilma pööreteta seeria ning pööretega seeria. Kõik seeriad sisaldavad taha fläkki ja tempo saltot. Viimase elemendina sooritatakse kahe- ja kolmekordseid saltosid. Hinnatakse sooritust, raskust ja maandumist.
Tähtsamad võistlused trampoliinvõimlemises
Olümpiamängud
Maailma Mängud
Maailmameistrivõistlused
Maailmakarikas
Lisainfo:
https://www.gymnastics.sport/site/discipline.php?disc=5